Pilt

Peaasi, et keegi minu aia taha miskit ei ehita!


NIMBY, mis NIMBY

Elektriseadmeid kasutada tahame me kõik. Aga elektritootmine toimugu kuskil mujal, kellegi teise arvelt, silma alt ära. Ida-Virumaa pole ju isegi täisväärtuslik Eestimaa paljude meelest: seda võib lagastada. Tuulegeneraatorid aga “risustavad vaatepilti”. Põlevkivitööstus aga ei risusta, sest see on venelaste Eestis, mujal. Soomlaste aatomienergia kõlbab ka, sest seda toodetakse mujal silma alt ära.

Kas selline NIMBY-suhtumine pole väiklane?

Ajendatud mõtteavaldusest: http://www.ilmajaam.ee/1300294/kas-suurte-elektrituulikute-rajamist-meresaartele-ja-rannikualale-tuleks-piirata

“NIMBY-sündroom (eesti keeles ka MMN-sündroom, mitte-minu-naabrusse-sündroom; inglise Not In My Back Yard-syndrome ehk NIMBY-syndrome) on paikkondlik vastuseis prügilate, teedeehituse, ohtlike jäätmete ladestamiskohtade, sõjaväepolügoonide jt ohtlikeks või tülikateks peetavate rajatiste loomise vastu. NIMBY-sündroomi puhul inimesed tavaliselt nõuavad, et objekt ei rajataks nende kodu lähedale, vaid kuhugi mujale. Algul oli rikaste Põhja riikide nn NIMBY-liikumine ohtlike jäätmete ladestamise vastu, mis surve tõttu viidi vaesematesse lõunapoolsetesse riikidesse. Hiljem on ka nendes vaesemates riikides toimunud mitmesugused keskkonnaõigluse liikumised.” ALLIKAS: Vikipeedia

Advertisements

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s