Liukivi teeb viljakaks


Kostivere liukivi FOTO: finestmedia.ee

Kostivere on üks huvitav kants. Lähed tänavale ja uurid, kuhu poole jääb kohalik Liukivi. “Sinna!” teavad kõik näidates erinevates suundades. “Mhh, aga päriselt?” uurid lisa. “Sinna!!!” vastatakse nägudega “et kas sa arvad, et ma oma kodukohta ei tunne”…

Lõpuks kohtame kahte poisikest, kes juhatavad meid samasse kohta, mida teadsid ka naaberküla elanikud, aga milles me tänavanimesid jälgides kahtlema olime hakanud.

Jõuame asula serva. Heinamaal paistab traadiga piiratud alal kivi. Otsime silmadega liulaskmise renni. “Äkki roniti lihtsalt kivi otsa ja lasti alla?” arutame omavahel. Vaatame kivi. “Mõistlik teooria, aga sel kivil kolme meetrit kõrguseks küll kuidagi ei tule.” Mõtiskleme, kas aiaga on kivi ära piiratud selleks, et eestlaseid palju ei saaks.

Korraga mõistame oma viga. Mitte kivi ei ole madal, vaid kivi on hoopis vale. Taamal, mõnedsajad meetrid eemal paistab teine kivi. Hele ja kindlasti vähemalt kolmemeetrine.

Uurime ümbrust, sest vaate järgi ei paista kivi juurde ühtegi teed minevat. Korraga vilksatab maastikul punane auto. “Kuule, seal paistab mingi tee olevat.” Auto keerab varsti meiega samale tänavale ja tuhiseb mööda. Istume rataste selga ja sõidame majade vahele.

Tee lõpeb hüljatud loomalauda juures. Kuum päike on sõnnikujäägid lehkama löönud. Õhk on aroomidest paks. Kohalikud on lauda juurde autodega prügi toonud. Nagu ikka, kui veoteenuse eest maksta ei tihata.

Oleme kivile palju lähemal: vaid sada meetrit nõgeserikast põldu ongi veel jäänud.  Tõstame käes ja lähme tasasel sammul kivi juurde. Jalad tulitavad nõgeseravist. 🙂

Kivi tundub kõrge. Peig pidi noore pruudi siia kivile aitama. Või vastupidi, kui naine selline tugev maanaine oli. “Ise siia naljalt ei roni,” jõuame järeldusele.

Teeme koostööd ja saame mõlemad kivile. Kivi peal on lohud. “Igavlevad karjapoisid võisid iga päev uue lohu teha,” pakub L@ssie.

Vandjala külas kuulsime, et kivi peal käivad ka turistid, isegi tõmmud naised uurivad, kus too viljakuse kivi on.

Päike tuli pilve tagant välja. Meie lähme oma teed. Viljakuse kivi nähtud ja geopeituse aare leitud. 🙂

___________________________________________

“Selliseid kive, millele inimene on kulutanud sisse ümmargused lohud, nagu oleksid nad palja jala kannaga kivisse keeratud, on kaitseala territooriumil 100 ringis. Lohkude tegemise komme oli meil levinud I aastatuhandel e Kr ning seotud viljakus- ja sigivusmaagia rituaalidega. Need lohud ei ole ohvriandide jaoks, kuna osa neist paikneb kivide vertikaalsetel külgedel. Kostivere liukivil on olnud rahvapärimuste kohaselt jõud, mis lastetust ravinud.” Rebala.ee

Advertisements

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s