Veelkord eravaldustest


Täna sõitsin läbi 12 tühja kilomeetrit, sest reisipiirkonnas olid  järjest kõik vanad külateed eravalduse siltidega kinni pandud. Üks majaomanik oli vanale teele koguni oma õueaiamaa teinud.

Sõidad kilomeetri Regio kaardil näidatud teed ja jõuad keelava eravalduse sildini. Tuled tagasi. Lähed proovid 2km järgmist teed, mis on ilmselgelt oma asfaldi saanud kolhooside ajastul. Sama lugu. Tuled tagasi. Proovid ka kolmandat ja neljandat teed pidi. Ikka sama. Kaua võib!

Oleks veel autoga, aga rattal väsitab pidev sakkide tegemine ära! Ma ju ei soovinud kellegi aeda  või marjamaale pääseda, tahtsin vaid teatud kindlasse looduskaunisse riigimaal paiknevasse punkti jõuda.

Kohtasin järjekordse sildi juures keskkooliõpilasi, kellele oli bioloogia õpetaja andnud ülesande pildistada märga järve äärset niitu. Nemad otsisid samamoodi legaalset võimalust saada riigimaale. Poisid olid sakkidest tüdinenud ja arutasid omavahel, et nad mõistavad, miks eravalduse siltide kallal vandaalitsetakse ja mõnel mehel puuriit pikali lükatakse.

Mind ei sega eramets, või eratee, mis viib hoovi. Mind ei häiri ka eramaad, mis on põllu ja heinamaa all jms. Aga eramaid läbivaid teid, mis ei ole tupikteed (eriti neid, mis on aastakümneid avaliku kasutamise teed olnud) eraomandisse panna on kiusu ajamine! See peaks laua keelatud olema!

22 responses to “Veelkord eravaldustest

  1. Üha rohkem tundibh, et osadel venelastel on õigus, kui nad ütlevad “Estontsõ fašistõ”

  2. Muide, eravalduse silt iseenesest ei ole veel seaduse järgi keelumärk. St kui ei ole konkreetselt kirjas, et sisenemine keelatud.
    Omanik peab oma valduse ümbritsema aiaga või tähistama siltidega mis otseselt keelavad sisenemise.

    Ja veel – paljud eramaid läbivad teed on tegelikult üldkasutatavad. Seda saab uurida valla kodulehelt vmt. Omanik ei saa keelata sellisel teel liiklemist.

    Kavalad omanikud on sellest teadlikud – jalutajad enamasti mitte. Tuleb järgi uurida, kas tee on ka eraomand või kas omanik tohib kehtestada konkreetsel teel liiklemise piiranguid.

    • “Ja veel – paljud eramaid läbivad teed on tegelikult üldkasutatavad. Seda saab uurida valla kodulehelt vmt. Omanik ei saa keelata sellisel teel liiklemist.” Kui selliseid keelavaid omanikke on väga tihedalt, siis muutubki Eestimaa väga kinniseks kantsiks. Kui paljud inimesed ikka teavad, kust seda teedeinfot otsida. Ja kõik, kes turisti tüüpradadest erinevalt tahavad maad tundma õppida, on samahästi kui potentsiaalsed seaduserikkujad. Kurb!

  3. Lassie, kogu austusest Sinu loomingu vastu jätan keele teritamata ja ei hakka ka vastu vaidlema.
    Kuid oma plöögas selgitan, miks minu arust tekivad need liikumist piiravad sildid. Muidu oleks võinud siinsamas vastata, kuid vaatsin et liig pikaks jääb teine

    • Ma saan aru, et pead mind selle eraomandi teema osas rumalaks ja palud mul olla arusaaja. Ma olengi arusaaja ja reeglina loata ei roni eramaale, prahti metsa ei jäta ja jahil ei käi. Ka minul on maal elamise kogemus olemas. Eramaa küsimust annab alati lahendada mõistlikult. Keela rangelt mets, keela heinamaa, aga ära keela aastakümneid kasutuses olnud teid. Ja kui kardad teekatte pärast, luba vähemalt jala tulijad ja ratturid läbi.

      Mulle meeldis Viljandimaal nähtud eramaa silt, kus oli telefoni number, kuhu helistades sai küsida tee läbimiseks luba. Ma helistasin ja mulle lubati.

      • Ma üritan näidete najal selgitada, kuivõrd nad õiged tunduvad, on iseküsimus.
        Linnas on suured kortermajad kui väikesed külad.
        Korteriühistu esimees on nagu külavanema seisuses.
        Miks korteriühistud oma välisuksi sulgevad?
        Viime selle viimase külade konteksi – ja me saame eravalduse sildid.
        Kuigi viimased füüsiliselt lukustatud pole.

        Ja pealegi on see komme märgistada oma eravaldus saanud alguse just uusomanikest, kes linnast maale kolisid, kas ostes või saades päranduseks.
        Kui nüüd veel täpsemalt suunata, siis olid just Narva kandi venelased need, kellest kogu see kammajaa algas – nemad olid üsna jõukad et oma valdused piirata kõrge aiaga.
        Mäletate veel seda iroonilist ütlust – kindlustalud?

        Kuid alati on võimalus täpsustada ettejuhtuvalt talumehelt, kus miski objekt asub ja kuidas sinna pääseb?!
        Ilmselt olite Teie ja kooliõpilased kuu pealt kukkunud, et ei mallanud küsida?
        Ega kiirel ajal ühest talust vastust saagi, kui viljavõtt on käsil, sügiskünd ootamas.
        Samas on igas peres on ka perenaine, kes kodus on.
        Kuid siingi on asi niivõrd õnneküsimus, et perenaine on hoopis linnas tööl.
        Paljalt talupidamisega ära ei teeni nagu ammustel aegadel, kui peremees jõudis sulast palgata ja oli sulasega põllul, sel ajal perenaine pidi kodus vaaritama söögid valmis, talitama loomad.
        Aga see on teine teema.

        Kui te vähegi kodutööd viitsinuks teha, ei oleks sellist ülalolevat kirjatükki kirjutatud, sest eelmises samalaadsest postitusest lugesin kommentaare, mis enamuses on privaatsuse tagamise õigustuseks.
        Kodutööde all mõtlen – küsida kohalikust vallavalitsusest teavet jne.

      • Ühe asja unustasin hoopis ära.
        Paljud vallad olid maamõõtmiste käigus surunud külateed kinnistute sisse.
        Selle eesmärgiga, et saada omanikelt maksude näol vähese vaevaga piisavalt priske sissetuleku.
        Nüüd on valdades uued valitsejad ja nemad siis peavad helpima eelkäijate keedetud suppi.
        Ju siis sattusite ühte sellisesse kohta.

      • Võimalik. Eks ma siis vaatan, mis järgmine kord saab, kui mõnesse vallavalitsusse helistan, kas nad oskavad aidata. Kui see tegelikult ka edu toob, siis teen siia kindlasti selle kohase postituse. Sest ma arvan, et ma pole mitte ainus, kes on sama teemaga hädas olnud.

  4. Valdade veebilehtedel võiks olla kaart, kus on näha valdade avalikud teed. See lahendaks paljud probleemid. Inimesed ei vihastaks, ei trügiks eramaadele. Aga kui sa nt planeerid 300-500km rattareisi vähemkäidavatel Eestimaa aladel, uurid põhjalikke kohalikke kaarte, sõidad suuremad teed läbi Google Street View’ga jne. Ja kohapeal avastad, et vahepeal on teed kinni pandud, siis vihastad küll. Ma tõesti ei helistanud, aga selline info võiks olla kättesaadav ka laupäeviti ja pühapäeviti.

    • Paraku paljud vallavalitsused nädalavahetustel puhkavad nagu muudel tööpäevadel.
      Ma muutusin väga irooniliseks, kui ma eelnevat lauset kirjutasin.
      Aga kust vald selle raha võtab, et kogu see info netti riputada, eriti praegusel raskel ajal?

      Tegelikult oleks mõttekam riigilt nõuda sellise info välja panemist, kuigi Maa-ameti kodukal peaks see olemas olema.
      Samas oleks ka ühtlaselt kõigi valdade kohta ilusti üleval avalikud teed, mitte ei jääks selliseks lünklikuks – nagu ühel vallal on ja teisel pole…

  5. Asjaõigusseadus § 142. Võõral maatükil viibimine
    (1) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

    Kui ma õigesti mäletan, siis lõikes 1 olev piirang kehtib tingimusel, et omanikult loa küsimiseks on võimalused antud. Kui on lihtsalt eramaa märk, siis sellest ei piisa. Peab olemagi just see telefoninumber vmt, ilma selleta võib päikesetõusust päikeseloojanguni viibida ka võõral maal (lõike 2 alusel).

  6. Aga kiirabi? Kuidas peab kiirabi reageerima, kui külateedel on tõkkepuud ja aiad ees? Kas on normaalne, et kiirabi teeb sakke ja kulutab olulisi minuteid? Või on kiirabil mingid oma kaardid, mis näitavad, kust tohib ja saab minna?

    Omal ajal panid osad Tallinna korteriühistud alt uksed lukku, aga korteritesse rahasäästu nimel välisukse avamise võimalust ei lisatud. Kiirabi rääkis meedias sel ajal sageli, et nad ei saa sellises suletud valduses aidata.

    Kui eraomanik paneb oma maale (ma ei mõtle siinkohal aiamaad, vaid metsi, põlde, niitusid jms) aia ümber, siis kuidas see mõjub metsloomade liikumisele, eriti kui selline tarastamine muutub massiliseks?

  7. Pingback: Eramaa-ullustuksest | ÖöHulkuri Peldikutapeet

  8. Soovitan Sul peale Guugli kaartide ja tänavavaadete ka maa-ameti geoportaali külastada. Ehkki seal ei näidata suletuid teelõike, küll aga saad aimu, kus on tee mõõdetud kinnistu sisse. Aega võtab see kõik üksjagu…
    Metsloomade kohta niipalju, et kui suurem uluk on piirde sees, sureb ta nälga, kui aga teisel pool piiret, siis ta jääb elama.
    Tegelikult oli 1930ndatel osa talusid piiranud oma (metsa)karjamaad okastraadiga – mul mõnes kohas on veel näha neid puude sisse kasvanult.
    Aga ilmselt küsin veidi irooniliselt või sarkastiliselt, miks linnainimesed metsloomade pärast muretsevad, samas kui nad juba esimese rebase/põdra/hundi/karu linnasattumisel kardavad nendega tegemist teha, et tellivad pääste- ja politseiameti võimalikku marutaudinakkust likvideerima?

    • Geoportaali ma külastan küll, Google mapsi ka. Kaartid on ka alati kaasas ja GPS on ratta peal. Ma valmistan ikka ette enne minemist. Muuseas, mu tuttavad pääsesid esimesest minu poolt valitud teed pidid vabalt kuu aega varem läbi: ei mingit keelevat silti. Käidi kenasti ära, ei olnud mingi laamendajate seltskond. Teeolud lihtsalt muutuvad.

    • Muuseas, mitte kõik linnas elavad naissoost isikud ei ole roosat kleiti kandvad kontsakingades tibid. Ühe vitsaga löömine stiilis “ullikesed ja muidusööjad linnainimesed” ning “targad ja tööd rügavad maainimesed” on tobe.

      Mul ei ole autot, ma elan tagasihoidlikult (ei ole telekat, ei ole rõivastest umbes kappe, ei ole lademetes kodutehnikat, ei viska hunnikutes toitu ära, sordin jäätmeid, taaskasutan, töötan kodu lähedal jms), minu ostetud kaubast saab tulu maal elav põllumees, sageli ka mahepõllumees ja oma vaba aja veedan ma looduses. Elan tegelikult keskkonna mõistes säästvamalt, kui nii mõnedki maainimesed.

      Las linnaelu olla linnainimese valik, nagu maal elamine on maainimese valik.

  9. Linna tulnud maainimene eeldab küll, et linnateed on avatud.

  10. 😀
    Ma mõtlesin vist välja, miks teid suletakse?
    Oletame, et ühele objektile (looduskaunis järv) viib kümme teed, igaüks erinevalt poolt. Nõndanimetet rahvasteliikumine on taolisel juhul hajutatud. Ja kui nüüd paar teelõiku suletakse, kasvab teistel koormus. Viimane tee kinnipanija on tegelt sundvaliku ees – kas tolmavad teed teevad tema elu kibedaks või tahtes normaalse inimese kombel elada, paneb punkti ehk sulgeb selle viimasegi ligipääsu objektile.

  11. Kui oled jalgrattaga või jalgsi, siis ära vaata nii väga neid märke. Ei tea veel ühtegi maaomanikku, kes keelaks seal ilma mootrosõidulita liigelda. Mõeldud on need märgid siiski selleks, et ei ronitaks oma autodega igale eramaale, nt nagu mu esivanemate talu mere ääres. Keegi ei keela inimestel maanteelt jalgsi mere äärde minna, aga ei nemad kipuvad vägisi autoga mereni, ometi on seal teise inimese hoov ja isegi ringikeeramise võimalust pole. Pealegi mulle küll ei meeldi, kui seal muudkui mingid võõrad masinad ringi voorivad.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s