Kas sina jätad oma koera väljaheited tänavale vedelema?


Käisin reedel koos pojaga pikemat rattasõitu tegemas. Tagasi tulles olid nii minu ratta kui lapse ratta kummid koerte väljaheiteid täis.

Pärast rattasõitu jalutasime mõnda aega pargis. Pargist koju tulles olid meil mõlemal jalanõud haisvat kraami täis.

Laupäeval läks poeg õue mängima. Tagasi tulles olid koerakakaga koos nii veekindlad püksid kui ka kindad, sest laps proovis pükste külge jäänud junni minema pühkida.

Nädal varem käisime L@ssiega lume alt välja sulavat prügi pildistamas. Koerajunnid olid kindlalt enimlevinud prügi esikolmikus.

Mis on ometi koeraomanike mõistusega lahti? Mina aru ei saa!

Kui inimene kakab tänavale, siis ajavad kõik silmad punni ja vibutavad näpuga, aga kui koera väljaheide vedelema jääb, siis see on tavaline. Pidavat olema väetiseks… See on lihtlabane topeltmoraal ja koeraomaniku laiskus.

Mida arvad sina? Kas koerajunnide vedelema jätmine on õigustatud? Kas sinu koduümbrusest risustavad koerte väljaheited?

Kirjutasin teema kohta pikema artikli Bioneeri.

38 responses to “Kas sina jätad oma koera väljaheited tänavale vedelema?

  1. mina koristan. ja koduümbruses on junne piisavalt! ei saa aru nendest, kellele kilekott on liiga kallis, kummardamine liiga raske, junni kättevõtmine liiga imelik.. viimane junni astumine Riias, suurel rahvusvahelisel koeranäituse. üritage suurte mummudega jooksujalanõult terve kannaosa ulatuses laiutavat junni kätte saada! ja

  2. mina ka koristan. elan eramajade rajoonis ja seal paraku on paljudel kombeks koeri üldse tänaval vabapidamisel hoida, mis siis veel junnikoristamisest rääkida.
    samas 20 aastat tagasi vist ei koristanud keegi. võibolla võtab selle kombe juurdumine lihtsalt aega.

  3. Minul ei ole koera, aga mu naabritel on. Suuresti on nad hästikäituvad ja viisakad koerad, aga vabapidamisel – ja seetõttu olen mina see, kes peab “maamiinid” oma aiast ära korjama (maal, tara ümber pole). Ei ole lõbus.

  4. “veekindlad püksid” – see tähendab vist nafta baasil kräppi jälle?
    Koerajunn saab tegelikult “loodusega üheks” aga kui palju sitta toodavad need inimesed, kes sporti teevad? Kõik nende riided, suusad ja muu taoline kräpp?
    Mulle igati meeldib su blogi ja see, mis sa teed/mõtled seal bioneer.ee keskkonnas, aga – küsimus – kas igasugu Pulleritsud ja-muud-õiglased-inimesed ei jäta mitte maailma palju rõvedamat märkil, kui paar armetut joodikut?

  5. lõpp läks käest ära:)) aga saad vist aru, mida mõtlen – “õiglaste” inimeste jalajälg on kümnetes kordades rõvedam.

  6. Otsin ja otsin – ei leia üles, mida kulub tänapäeval selleks, et toota jalgratast?

    • Hea idee, katsun võtta lugude nimekirja… Ma peast ei oska öelda.

      Küll aga vaatasin targast raamatust järgi, et inimesed, kes rattaga sõidavad säästavad võrreldes autoga liiklejatele keskmiselt 5202kg CO2 aastas.

  7. Nii ja naa.
    Koerajunn kõnniteel või laste mänguväljaku ligiduses on selgelt kuradist.
    Kuid junn metsa all või metspargis on loomulik asjade käik, ütleme, et keskonnateadlikust seisukohast vähim võimalik kahju.
    Arvestame, et si..junn kilekotis on eriti ropp “säilitis” ja spets biolagunev kotike metsast julga korjamiseks selgelt ebamõistlik investeering

    • Aga ära siis pane kilekotti! Kasuta tükikest paberit, rohunutsakat, vanu puulehti, vetsupaberit.

      • Meil maja juures üks vanaproua võtab õue alati kaasa väikese kühvli ja miniharja (mõnikord asendab harjakest lusikas). Vana naine lükkab taksi junni kühvlisse ja viib selle siis lähimasse prügikasti ära. Pole ma veel näinud, et ta oleks kilekotti kasutanud või junne vedelema jätnud.

  8. Tee jah lugu, muidu teen ise:))
    Jalgrattaid tehakse tänapäeval ikka räige kõrgsulatus-jm tehnoloogia abil – nafta-kivisüsi-maagaas on kõige olulisemad komponendid.
    Sest näiteks tavaline jalgrattaraam on juba kokku pandud ala 50 erinevalt toodetud osast vmt. Võin eksida, aga üks on kindel – ilma naftata ei oleks jalgrattaid.
    Näiteks mõtle, mis oleks jalgrataste hind, kui raamid oleks käsitsi tehtud (ilma kivisöeta), rehvid kautsuki-puust (ilma naftata), transporditud meieni purjelaevadel – ainult rikkurid saavad tulevikus endale jalgrattaid lubada!

  9. Muidugi ma tahaks!:)) Aga siis on vaja korralikku taustauuringut – viidetega allikatele jne.

  10. Et loo point oleks selles, et ka keskonnasäästlik eluviis vajab naftat – energiat. Jalgrattad, elektriautod, ökotooted, põld, kartul – need kõik vajavad ikkagi fossiilkütuseid.

  11. Koerajunn pabertaskurätiku sisse? Koerajunn kühvlile ja kühvliga prügikasti? Suure koera junni koristamine rohuga? Suhteliselt teostamatud lahendused, ilmselgelt pakutud kellegi poolt, kes omab kas väga väikest koera või siis ei oma üldse koera🙂 Või siis ei jaluta oma koeraga rohkem kui vanamammi õue piires. On keegi proovinud mööda linna jalutada ja järgmist prügikasti otsida koerjunn elegantselt paberisse keeratud nii , et junn läbi ei imbu paberist ja sinust 10 m ulatuses ei haise nagu sitt? või siis üritanud rohuga koristada keskmise suurusega koera väljaheidet, mis selline poolpehme🙂 Rääkimata sellest, et vähemalt Tartus Karlovas on prügikaste suhteliselt kasinalt pandud🙂 Roheline ja taaskasutus jne on tore aga püsigem reaalses maailmas🙂

  12. Esiteks on juba üsna rõve see, et sa enda blogipostituse fotoks paned vedelamat võitu koerasita:( Oleks võinud viisakal kombel kasutada joonistatud koerajunni pilti vms😀 Aga see selleks.

    Mina olen küll alla andnud elus sellele mõttele, et EHK ühel päeval hakkavad kõik enda koerasitta koristama. Sest noh… nagunii ei hakka. Seega tuleb sellega leppida ja kevadeti üle sita hüpata, saab valmistuda sellega näiteks jaanipäevaseks lõkkehüppeks.
    Kurta ei maksa, sellest paremaks ei lähe. Piltide ülespanemisega ka paremaks ei lähe. Leppima peab selle tülgastava eluga😦

    Aga samas kui konkreetselt näeksin, et keegi laseb oma koeral maha sittuda, siis läheksin vast näägutama küll. Ei ole jopanud lihtsalt sellist sindrinahka nägema.

  13. Seda, et Monikaga nõus.
    Rohutuusti, paberitükiga või puulehtdega koristamine tuleks kuidagi kõne alla siis kui julgast saaks kohemaid vabaneda.
    Ja sedagi väikese kutsa puhul.
    Kühvli variant on pisut parem, kuid kui sa lähed pikemale jalutuskäigule on sit..e kühvel ise probleemiks.
    Paraku töötab reaalselt ainult kilekott, mida siis kasutamegi seal kus inimesed liiguvad.
    Metsa alt aga ei koristagi

  14. Tundub ehk teemast kõrvale, kuid täitsa teemas küsimus.

    Minu mäletan veel Tallinnas hobuseid sõitmas. Palju neid polnud, kuid seda väärtuslikumad. Mäletan kui äärelinnas naabermajade mutid olid valvel, kühvel ühes ja ämber teises käes – kes esimesena väärtusliku kraamini jõuab.

    Küsimus: kas koerajunn haljasalal on väetis või mitte?

    P.S. Käisin eelmine aasta üle tüki aja linnas. Asfaldi junn kindlasti ei väeta – rõvedus see koerapidajate pidamatus.

  15. Tänapäeval ollakse seisukohal, et koerajunn ja inimese sitt ei ole väetis, sest need on juba liiga kemikaale täis (koeri toidetakse ju enamasti valmistoiduga). Hobused saavad ehk vähe mõistlikumat toitu, selle kohta ei tea.

  16. Kas nüüd see sitt oli kindlalt kõik värske, või oli suurem osa sellest lume alt välja sulanud? Küsin sellest seisukohast, et minu meelest meil üldiselt viimastel aastatel siiski haritakse koerasitta varasemast kõvasti rohkem, kuid kevadised ületalvised kuhjad tulevad ju kõik korraga välja ja siis on ikka endiselt päris jube. Soojemal ajal lihtsalt pole sarnane kuhjumine naljalt võimalik, isegi kui koerajunne üldse ei korjataks.

  17. Tundub, et kommenteerivad koera omanikud, kes ei viitsi koristada enda koera järelt või need, kes jala üldse ei käi. Meie peres on koer ja mitte pisikene. Ma ei näe mingit vaeva oma koera järelt koristada. Ja kuhu panna koera heited, pole probleem. Kilekotid, mis kaubandusest kaasa tulevad, on küllaga (isegi kui teadlikult keelad müüjaid). Leiva – saia omad + töökohas paljud toovad lõunaks kaubandusest süüa koos kilekotiga. Kõik need kotid rändavad sahtlisse ja saab kasutatud. Kuna olen ka vanaema, siis eriti hull on jalutada lapselapsega talve pargis. Teerajad on nii tihedalt täis pikitud koerte väljaheiteid, et manööverdamisega on ikka tegu. Kõik me saame aru, et kui koer teeb oma vajadused kuskil metsas, siis on see mõistetav ja kilekotte mõtetult tarbida ei ole mõistlik. Kui aga teie koer teeb keset metsarada oma häda ja veel suur koer, siis mõne oksaga saab ikka neid teepealt eemale lükata küll. Eriti hull pilt on aga hetkel elumajade vahel, kõnniteedel, pargis, mänguväljakutel, teie kodu akna all… Katarina, lugesin Bioneeris sinu artikli läbi. Tubli, et teema tõstatasid.

  18. Milleks võidelda tagajärgedega, kui tuleks võidelda põhjustega…

  19. Olen kahe suure koera omanik. Tõsi küll, elan maal. Aga ka siin korjan tee äärest ikkagi kraami kokku, kui metsa poole jalutamise ajal juhtub. Ei kilekotista, viin põõsa alla, kui vähegi võimalik on, muidu prügikasti. Ka keset metsateed tehtu viin kõrvale (sellist kohta küll koer tavaliselt ei kasutagi, kui vähegi valida saab).
    Linna (trenni, arsti juurde , külla jne.) minnes on ikka mingi “taara” kaasas. Paberkotte, täiesti vastupidavaid muide, on nii ökopoodide pakenditena kui ka bensiinijaamades saadaval. Tuleb ainult tahta tahta.
    Minu meelest on siiski ka olukord pisut paranemas, sest suur osa inimesi on ikkagi vastutustundlikud, tarvikud on müügil ja neid kasutatakse.
    Samasugune üllatus tabas mind siiski ka Soome Vabariigis, mis peaks meist ju arengus pisut eespool olema. Päris kesklinnas (Kuopiost juttu) ei ole probleemi, (kuid siin ka vist koristatakse sagedamini), aga elamurajoonides ei ole kakakoristus kombeks! Ka siin sulab igas mõõdus miine välja ja teeservad ei sarnane heaolumaaga…
    Ilmselt siiski igal pool mingi protsent inimesi, kellele ei lähe head kombed korda.

  20. Samas.
    Silma riivab viimasel ajal üha enam noorte meeste hulgas leviv komme teepervel avalikult urineerida. Soovitavalt terve autoseltskond reas. Mida lagedamas kohas, seda lahedam!!??
    See on küll rohkem moraali kui visuaalse reostuse küsimus, aga siiski…

  21. Abiks on ka terava otsaga kühvel… teed mulla- või rohukamarasse ava, matad junni maha ja korras. Ennetan järgmist postitust aga mis saab siis kui kõik sonkima hakkavad? -midagi ei saa, kõik ei songigi ja parem ikka, kui haisvad jalanõud või rattarehvid. Palju kordi olen mõelnud, et peaks raisale selle kraami tasku toppima (laisale koeraomanikule).

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s