Valearusaamad või kavalus?


Ma lihtsalt ei mõista, mis mõnede ettevõtete personalijuhtidel ja koolitajatel viimasel ajal viga on? Mind ajab lausa närvi, kui pean hakkama neilt kirju saades endamisi arutama, kas kirjutaja on kummaliste valearusaamadega või mängib rumalat. Tundub, et levimas on mingi vabatahtlikkuse taha varjuv negatiivne kaval ärakasutamine või vähemalt selle võimaluse katsetamine.

Sel nädalal sain taas ühe ohkama paneva kirja: “Kirjutan Teile Tartu firmast X. Oleme keskkonnast lugupidav ettevõte ja soovime oma töötajaid keskkonna vallas harida. Lugesime Teie toredat portaali ja meil tekkis idee, et äkki Te oleksite nõus meile ühe- või isegi kahepäevase koolituse tegema. Me heameelega hariksime oma töötajaid. Kas keegi Teie MTÜ-st oleks nõus rääkima meile keskkonnasäästust ja säästvast tarbimisest?”

Kirjutasin vastu, et olen nõus koolitama, aga kokku tuleks leppida täpsem tasu, transpordikulude hüvitamine ja koolituse sisu. Ja selle peale läks jälle lahti juba kordi kuuldud ja loetud trall… “Meil on siin vist toimunud arusaamatus. Kuna Te olete MTÜ ja tegutsete vabatahtlike kaasabil, siis äkki koolitate meid vabatahtlikuna…”

Ma olen tõesti teinud teinekord koolitusi vabatahtlikuna mõne sotsiaalprojekti raames (sest ka Bioneer on sotsiaalne ettevõtlus), aga ma ei tee tasuta koolitusi (eriti veel teises linnas ja kahepäevaseid) äriettevõtetetele, mille juhtkond loodab kavalalt koolituskulusid nullis hoida.

Vabatahtlikkus on tore ning arendav. Ma olen tihti vabatahtlik olnud. On olnud ka lühikesi perioode, kus Bioneeri juhtimine on olnud mulle tasustamata vabatahtlik hobi. Vabatahtlikkuse puhul tundub mulle normaalne olla abiks mõne südamelähedase kolmanda sektori projekti juures  ja seeläbi panna kodanikuna õlg alla mõnes teemas, kuhu riik ei jõua. Vabatahtlikuna võib appi minna või kogemusi saada ka avaliku sektori asutustes. Aga mulle ei tundu normaalne, kui vabatahtlikkuse taha hakkavad äriettevõtted peitma soovimatust teenuste ja töö eest maksta.

Äriettevõtete vabatahtlikkus käib pigem sedapidi, et äriettevõte võimaldab oma töötajatel olla teatud päevadel kuus vabatahtlik. Näiteks minnakse kogu firmaga Eestimaa Looduse Fondi talgutele või appi Toidupangale. Miks sedapidi? Aga seepärast, et muidu töötavad meil varsti pooled töötajad vabatahtlike nime all ja saavad ümbrikupalka.

Vabatahtlik on ühiskonna vitamiin, mitte ärakasutamist ootav ullike!

17 responses to “Valearusaamad või kavalus?

  1. Väga huvitav suhtumine, millega mina pole koolitajana kokku puutunud.

    Soovita nendele firmadele, et leidku nad oma kollektiivist paar vabatahtlikku, kes kogu Bioneeris oleva materjali läbitöötavad ja siis kolleege koolitavad😀
    Või et hakaku firma töötajad Bioneeri lugema ja selle järgi praktiseerima – saavadki tasuta koolituse kätte.

  2. See on viimase poole aasta teema. Varem ma selliseid kirju ei saanud. Eelmine aasta oli vabatahtlikkuse aasta ja sellest teemast räägiti palju ja kirjutati palju. Siis hakkaski selliseid kirju tulema. See ongi kas veider valearusaam või katse vabatahtlikkust enda kasuks keerata.

  3. Igati nõus sinuga. Ma olen ka sellele mõelnud, et see tuleb. CV Online`is on lausa eraldi rubriik “Töö vabatahtlikele”. Huvitav, millest need inimesed elama peaksid, kes justkui kõike vabatahtlikult tegema peaksid?

  4. CVportaalide vabatahtlike sektsiooni soovitatakse tavaliselt noortele, kellel oleks soov tööle pääseda, aga mitte veel traagiline vajadus palka saada. Sealt saaksid nad elu- ja töökogemust, eriti viimast saab hiljem isiklikus cv-s ära märkida ning võib-olla oma esimene palgaline töökoht leida tänu vahepeal vabatahtlik olemisele. Kui hilisema tööandja vaatevinklist võtta, siis selline noor, kes pole käed rüpes passinud, saab kindlasti ka konkursis plusspunkte. Kui aga üldse ühiskonna seisukohast võtta, siis on inimestel VÄGA segane, mida tähendab vabatahtlikkus. Isegi annetused🙂 Näiteks olen kuulnud, kuidas kurdetakse, et heategevuslaat pole üldsegi heategevuslaat, näe, kui kõrged hinnad! Jättes tähelepanuta, et laadale oma toodangu või käsitöö saatnud inimesed ja asutused on need sinna reeglina annetanud, Nad jätavad ärateenitud raha (panustavad sageli ka aega, olles ise kohapeal) seekord võtmata ning müügist saadud raha läheb hoopis nähtuse toetuseks, mille huvides laat korraldatud oli. Aga ostjad käivad ringi ja hämmastuvad kuuldavalt.

  5. Ma olen nõus siin eelpool kirjutatu ja öelduga, peale ühe asja. Kui tegu on MTÜ’ga, siis miks tõsta kisa, kui tasu tuleb teemaks. Kui firma hüvitab kõik koolitusega seotud kulutused, siis tasu ei peagi keegi saama. Vabatahtlik töö on tasuta. MTÜ eesmärk ei saa olla kellelegi tulu teenida, tuleks valida sobivam vorm OÜ ntx. kui asja eesmärk on ennast ära elatada ja koolituste eest raha teenida, siis MTÜ ei ole kindlasti see mõistlik vorm. MTÜ on ikkagi ühendus, mille eesmärk ei ole tulu teenida, vaid mitte tulu teenides saavutada mingit püstitatud eesmärki.

    • MTÜ ei tähenda automaatselt vabatahtlikku tasuta tööd. See on eksiarvamus! Koolituse eest raha küsida on normaalne. Kahepäevane koolitus eeldab palju rohkem tööd ja ajakulu kui lihtsalt kaks päeva koolitamist. Koolitus tuleb ette valmistada, koolitusmaterjalid teha, kohale sõita, koolitada, võib-olla ka kohapeal ööbida ja koju tulla.

      Kui inimene töötab MTÜ-s nt 40 tundi nädalas, siis miks ta ei peaks saama normaalset tasu? Kas ärisektoris töötaja teeks 40 tundi nädalas tasuta tööd?

      Ärisektori esmane eesmärk on omanikule tulu teenida. Sotsiaalne ettevõtlus teenib tulu, sest see annab võimaluse teostada MTÜ eesmärke ja rahastada projektide omafinantseeringut. Eurorahad ei ole kingitus, need nõuavad omaosalust ehk tulude olemasolu. Kui tulusid pole, on MTÜ sõltub kaasrahastajatest, mis ei ole kahjuks ebakindel lahendus.

      Sotsiaalne ettevõte võib vabalt olla MTÜ või SA, mis on osaliselt enda teenitud tulude ja osaliselt eurorahade peal või ka täielikult enda teenitud tulude peal.

      Näiteks SA Terve-Eesti müüb HIV-teemalisi koolitusi, et edendada HIV ennetust. Bioneer müüb koolitusi ja reklaami, et tasuda portaali kulusid ja projektide omafinantseeringut.

    • heh, ega siis MTÜjms ja OÜjms vahe pole ju selles, et ühes tehakse kogu töö vabatahtlikult ära (kuigi paljudes seltsides jms tehaksegi). ikka selles, et üks teenib omanikutulu, teine mitte. palgaline töö on mõlemas täiesti aktsepteeritud, samuti ka vabatahtlik. mitte keegi ei keela kuskil äriühingus vabatahtlikuna töötamast🙂
      kui on teemad, mis nõuavad järjepidevust ja tõesti 40h tööd nädalas, siis ei ole mõistlik eeldada, et las seda teevadki vabatahtlikud – enamasti tehakse siiski vabatahtlikku tööd juhul, kui selleks on võimalus ja aeg. ehk kui näiteks olengi kuu aega töötu, jõuan end enamvähem teemasse sisse viia, tegelema hakata, aga siis saan töö ja lahkun.. ja tuleb järgmine samasugune. pole ju nagu järjepidev? ehk loomulikult on MTÜdes ametikohti, kus palgaline inimene on vajalik.
      koolitustest eraldi rääkides, koolituste hinnad on üldiselt väga kõrged ning ei tasu eeldada, et keegi tuleb seda täiesti tasuta tegema.

  6. Tindarienile lisaks – Prantsusmaal on normaalne, et konkurents on nii suur, et paljud noored ei saa pärast kooli lõppu erialasele tööle, mistõttu nad pakuvad end praktikantideks, et CV-sse auku ei jääks ja erialase töö kogemus oleks. Praktikandid saavad väga väikest palka (tihti üldse mitte midagi) ja see ongi võimalik ainult vanemate rahakoti peal – firmad aga kasutavad seda üsna räigelt ära.

  7. Sinu poolt kirjutatus on tõstatatud oluline küsimus. Kuna Sa ise oled seotud palgalise tööga kolmandas sektoris, siis võib tundudagi kummaline kui ärisektoris töötavad ei saa aru, et MTÜd osutavad teenuseid ka ärilistel põhimõtetel.

    Kunagi olin seotud mittepalgaliselt ka ühe mittetulundusühingu loomise ja arendamisega. See ühing tegutseb edukalt siiani, andes aastaringset tööd pea kahekümnele inimesele. Perioodiliselt tõuseb palgaliste töötajate arv sajani, millele lisanduvad veel sajad vabatahtlikud.

    Algusaastatel oli ikka väga raske selgitada, et MTÜ-l on palgalised töötajad ja palgatud juhid. Tõestada kõigile, et teenitud omavahendid koosnevadki tuludest, millest on mahaarvatud kulud (s.h. töötasu). Probleemist aitas üle saada kui MTÜ finantsaruande tegime detailideni kättesaadavaks igale küsijale. Sealhulgas lasin saata sama dokumendi koos detailse tegevusaruandega kõigile raha eraldanud fondidele, annetajatele ja sponsoritele alati peale majandusaasta aruande kinnitamist.

    Mina soovitaksin, et Bioneer vaataks kriitiliselt üle oma kodulehe. Just nimelt seal on palju juttu vabatahtlike tööst. Sellest johtuvalt võib jäädagi mulje, et pakutavad koolitused on tasuta. Samas võiks siis koolituste või muude tasuliste teenuste rubriik joonistuda eraldi välja, kus selgitatakse, milleks teenitud raha kasutatakse.

    Kui Sa aga osutad koolitusi näiteks FIEna, siis pole Sul üldse põhjust pahandamiseks. Tegemist on nn. huvide konfliktiga, sest Sind lihtsalt seostatakse Bioneeriga ja selle poolt pakutavate teenustega..

  8. Sa said minust veidi valesti aru, loomulikult võib MTÜ teenida ettevõtlustulu, aga seda tulu omakorda tuleb kasutada siis MTÜ eesmärkide saavutamiseks, MTÜ ei tohi teenida kasumit (kasumit välja võtta, jagada mtü liikmete vahel jne), loomulikult võib olla MTÜ’l ka palgalisi töötajaid. MTÜ kui ettevõtlus vorm on erinev ärilistest ettevõtlusvormidest ja loomulikult igasugune tasude küsimine ja teenuste pakkumine raha eest kerkib siin tervalt esile. MTÜ peab (peaks) selgelt ära põhjendama, kuhu see raha läheb (kui lihtsalt öelda, et ega mtü ei tööta tasuta, siis see pole piisava põhjendus). Peaks selgelt välja joonistuma, miks MTÜ on mittetulunduslik ja kuidas ta oma teenitud tulu kasutab. Hundi ulg seletas asja väga hästi.

    • Juriidiliselt on MTÜ ikkagi ühendust mis TULU teenides üritab saavutada mingit põhikirjalist eesmärki. Kui eesmärgiks pole mingi tulu (no ütleme kasvõi projektidest saadav toetus) teenimine siis pole ju ka MTÜd vaja. Raha ei liigu, makse ei maksa, teed/teete kõike tasuta.
      Väga vale on eeldada, et MTÜ üldse peaks midagi tasuta tegema. Isegi siis kui sel pole kodulehel aastaaruannet üleval või mingit tulude jagamise aruannet. Ok, tore kui on aga see pole kohustuslik.

  9. Väga õige teemapüstitus.
    Kutsu nad näiteks Bioneeri vabatahtlikuks. Kui suur see grupp neil oli, keda koolitada tuleks? Oletame, et näiteks 20. Kui tahavad ülevaadet keskkonnasäästust ja säästvast tarbimisest, siis 10 teemat töötavad läbi ja Bioneer saab 10 uut vabatahtlike poolt kirjutatud artiklit. Las teevad 2-peale.
    1. Keskkonnasääst ettevõttes X
    2. Ettevõtte X töötajate kodused säästunipid
    3. Tarbimine ja säästimine, kas neid on üldse võimalik ühendada?
    4….9
    10. Kuidas me Bioneeris vabatahtlikuks olime?

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s