Hommikul ärkasin ühest kõrvast peaaegu kurdina ja päeva veetsin EMO-s


Mu hingemattev köha taandus sel nädalal tasapisi. Olin juba rõõmus, et tervis on tulemas, aga võta näpust, mind tabas antibiootikumide kuuri ajal tüsistusena ägedaloomuline kõrvapõletik. Ikka selline, et ära näpuga kõrva puuduta ja magamine õnnestub vaid sellises asendis, kus kõrv patja ei puuduta.

Kuna köhale mõeldud antibiootikumid uut põletikku ei leevendanud ja eile hommikul ärkasin ühest kõrvast peaaegu kurdina, suundusin kiiruga Mustamäe polikliinikusse perearsti juurde. Enne arstile pääsemist kuulsin polikliinikiku registratuurist veel hinge kriipivat lauset, et minge jah täna vahenumbriga, kui te nii haige olete. Tavajärjekorra numbrid olid uue nädala teise poolde.

“Olen jah tõbine ja ei taha kõrvakuulmisega riskida,” mõtlesin selle nähvamise peale. Kunagi teismelisena sain osalise kuulmiskahjustuse just seetõttu, et haiguse ravi viibis.

Arst vaatas mu kõrva, ja tõdes, et põletik on, aga kõrv ei näe selline välja, et peaks kuulmislangust või väga tugevat valu põhjustama. Tohter uuris mulle varem määratud rohtusid ja läks ilmselgelt närvi. “Ma suunan teid EMO-sse,” kõlas kiire otsus. “Lähete kohe nüüd,” lisati kiiresti. Ei tihanud vastu vaielda, sest kuulmislangus oli ka mu võetud antibiootikumide kõrvalmõjude all kirjas.

Tallinna Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini osakond Sütiste teel võttis mind vastu kõrgtehnoloogiline patsientide konveier. Võtad numbri, registreerid ennast registratuuris, maksad visiidi eest, käid õe juures, ootad tunnikese arsti, saad oma visiidi. Kogu seda ringlust juhib arvuti – nagu lennujaamas. Vaatad suurelt tabloolt, kes kuhu suunduma peab😀.

Tunnikese veetsin teiste hädaliste keskel. Minestama kippuv naine, murtud jalaga sõdurpoiss, lonkav proua, lõhkise lõuaga härrasmees, iga viie minuti järel asju unustav ning rändama kippuv eakas naine ja jõululaule vilistav mees olid vaid mõned põnevamad tegelased nähtud seltskonnast.

Maski taha peitunud kortsus kulmuga meesarst uuris mu kõrva ja teatas, et mis see muud on, kui keskkõrvapõletik. Arst toimetas tuikava kõrva kallal päris kaua ja päris mitme abivahendiga. Puhastas, puhus ja nokitses. Lõpuks sain saatekirja audio- ja tümpanomeetriasse. Mõlemad protseduurid on mulle teismelise east tuttavad.

Asusin siis saatekiri näpus otsima treppi või lifti, kust saaks kolmandale korrusele. Esimene lift leitud, avastasin, et kolmas korrus on intensiivravi korrus, mis ilmselgelt oli vale koht. Liftis kohatud kena meesarst kratsis mu saatekirja vaadates kukalt ja soovitas võtta suund aatriumile. Seal pärisin liikumissuunda personalilt edasi. “Huh, siin on neid polikliinikuid ja treppe nii palju… Ma pean kohe mõtlema,” tõdes arst, kes lõpuks õige suuna kätte näitas.

Kõrvauuringute kabineti ukse taga oodates tundsin, kuidas kõrv hakkas paremini kuulma. Arst oli ilmselgelt midagi väga õigesti läbivaatlusel teinud, sest ka valu oli leebemaks muutunud.

Kui haiglasse suundudes oli mul tunne, et kuulen vasaku kõrvaga vaid üksikuid helisid ja sedagi justkui vee alt, siis nüüd oli mu tavaline kuulmine tagasi. Tekkis mõte, et äkki poleks ikka pidanud EMO arste tüütama.

Kaua ma seda mõtet mõelda ei saanud. Saabuski minu järjekord.

Audiomeetria on alati olnud protseduur, mis mind närvi ajab. See pole valus ja kujutab endast lihtsat helide kuulamist ning kuulmise korral nupule vajutamist, aga mul on teismelise east saati kõrvus kohisenud ja helisenud ja väga vaikse helina korral on teinekord üsna raske aru saada, kas heli on kõrvade sees või kõrvaklappides.

Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Kõrvakohin ehk tinnitus võib esineda iseseisva kaebusena või olla seotud ükskõik millese kõrva piirkonna haigusega. Heli kõrvas kuuldakse vaid ise, teised seda ei taju. ~15 % elanikkonnast kannatab mingil eluperioodil kõrvakohina all. 

Allikas: Vikipeedia

Ronisin siis audiomeetria kitsasse ning helikindlasse ruumi, panin klapid pähe ja andsin endast parima piuksatuste kuulamises. Umbes kümne minutiga olin ära kuulanud helid hiirepoja piuksatustest torude vilistamiseni😀 . Tulemus rõõmustas mind, sest kuulmine polnud võrreldes teismelise eaga langenud.

Audiomeetria on kuulmisuuring, mille abil määratakse inimese kuulmisteravus. Uuringu põhjal on võimalik kindlaks teha kuulmislanguse tüüp. Müras töötaja puhul on võimalik diagnoosida, kas on tekkinud esmased müratoimenähud või on juba välja kujunenud kuulmiskahjustus.
Allikas: qvalitas.ee

Tümpanogrammi tegemine oli veel lihtsam. Seal torgatakse mingi toru kuulmekäiku ja mängitakse veidi rõhuga. Ja ongi kõik. Ei pea ise midagi tegema. Protseduur võtab kõige rohkem minuti.

Tümpanomeetria on ainuke uuring millega on võimalik usaldatavalt diagnoosida nn. limakõrva ehk arstikeeli eksudativset otiiti. See on enamasti lapsi kimbutav kõrvahaigus, mille korral näha pole suurt midagi, aga seade näitab ära haiguse.

Allikas: Tostamaa.ee

Jalutasin testitulemustega läbivaatuskabinetti tagasi. Ütlesin kohe ka arstile, et tema tegutsemine andis mulle kuulmise tagasi juba enne teste. Arst noogutas: “Mhm!”, vaatas pabereid ja võttis olukorra kokku: “Kuulmisega on asjalood endistviisi. Mõlemad kõrvad kuulevad samamoodi. Kõrvas oli haiguse tõttu eritis, mis sai eemaldatud. Nüüd peaks välja kirjutama uued antibiootikumid ning tilgad. Rohtude võtmise ja kasutamise juhendi saab paberi peal kaasa.” Kiire ja konkreetne. Kahe minutiga olin kabinetist taas väljas.

Kahe ja poole tunniga oli mu EMO-külastus õnnelikult läbi. Võtsin garderoobist rõivad ja käisin apteegis. Tuleb tõdeda, et haigeks jäämine on ikka jube kallis. Ja aeganõudev ka.

4 responses to “Hommikul ärkasin ühest kõrvast peaaegu kurdina ja päeva veetsin EMO-s

  1. Hea, et oma kuulmise korda said🙂 Minul aastaid tagasi nii õnnelikult ei läinud, aga ega ma seepärast kurda – midagi pole elus tegemata ka sellepärast jäänud…

  2. Meenub, et käisin lapsepõlves testis, kus klapid peas tuli vajutada nupule vastavalt sellele, kas hääl vasakus, paremas või mõlemas kõrvas korraga kostab. Enamasti vajutasin siis kui polnudki kuuldavat häält, kuid see tulenes vist pigem närvilisusest.

  3. Õndsad mälestused lapsepõlvest, kui mind kõrvaarsti juurde saadeti – laps ei kuule! Arst sosistas ruumi vastasnurgas “auto, maja, puu…”, mul oli hirmus naljakas. Kõike kuulsin. Sai selgeks, et kõrvakuulmisel pole midagi viga, kõigest tähelepanematus…🙂

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s