Kartulisalati ajastu surm


Kas mäletate pidusid kolmekümne, kahekümne või isegi kümne aasta eest. Polnud üritust ilma kartuli- või makaronisalatita! Üldise arvamuse kohaselt oli kartulisalatita pidu laisa koka pidu.

Aastal 2011 võib aga kindlalt öelda, et kartulisalati ajastu on möödas. See toit ei meeldi enam inimestele. Piduroast on saanud midagi sarnast pelmeenidele, pakisupile ja makaronidele. Et kui süüa teha ei viitsi, ostad poest karbiga kaasa.

Tänavu jõulude ajal nägin pealt, mismoodi mu ema kaks päeva suurt kogust salatit ette valmistas. Muudkui hakkis ja lõikus, lõikus ja hakkis. Tulemuseks oli imemaitsev salat, mida sõid lõpuks vaid käputäis inimesi. Enamus isegi ei puutunud salatikaussi.

Me ei ole enam kartulisalati rahvas!

17 responses to “Kartulisalati ajastu surm

  1. Mina ka mäletan, et kartulisalat oli pidupäeva toit ja ega argipäevaselt seda kodus ei tehtudki. Nüüd kirtsutavad juba lasteaia lapsed salati peale nina ja ainult mõni üksik julgeb proovida.Tegelikult kurb.Makaron hakklihaga-seda sõõdakse ägisemiseni.

  2. Huvitav, et meie peres oodatakse küll alati vanaema tehtud kodust kartulisalatit. Parim asi🙂

  3. Kui üle jäi, siis mina võtan. Ei ole vaja minema visata, ma ARMASTAN kartulisalatit – kuigi tõsi, poe oma mulle eriti ei maitse. Ja veel üks huvitav asi, minu meelest maitseb kartulisalat kõige paremini mitte kohe pärast valmimist, vaid järgmisel päeval.

    • Mina armastan ka. Seega, ei jäänud üle🙂 Aga külalised põlgasid ära. Õiget kartulisalatit tehaksegi nii, et lõigutakse päevake varem valmis ja hapukurk teeb öösel segus oma tööd🙂

  4. On jah huvitav…
    Viimased hmmm 25 aastat on minu/meie peres ALATI olnud kardulasalat (omatehtud) laual. No okei, on tulnud ka kordi ette, kus on ostetud poest, aga kardulasalat PEAB olema.
    Ja minu samavanuste sõprade/tuttavate pidulaudadel on ka pea alati salat olemas.
    Aga noh, ma olen nostalgik ka🙂

  5. Jaaaa, järgmise päeva kartulisalat on üüberkõige!🙂

  6. Kartulisalat ja rosolje on ikka õige peotoit! Aga tuleb tunnistada, et lapsed sellest enam nii vaimustuses pole kui meie “keskealised” selles vanuses omal ajal. Kui meie olime kartulisalati põlvkond on see uus pealetulev siis kartulikrõpsu põlvkond?🙂

  7. Mul on miskid imelikud lapsed vist, lausa anuvad, et ma kartulisalatit sagedamini teeksin kui (häbi-häbi) viitsimist on🙂. Viieliitrisest potist jätkub viieliikmelisele perele umbes-täpselt üheks ööpäevaks. Kui külalised tulemas, siis alla kahe potitäie ei mängi mitte kuidagi välja, kui veel järgmine hommik pool taldrikutäit tahaks ampsata.
    Ja mu sõbrannadel tegelt sama lugu (lapsed kõigil vanuses 7-16). Meie ringkonnas on kartulisalati aeg igatahes tagasi tulnud. Nämm!🙂
    Mh, isu tuli peale, lähen kardulasi keetma.

  8. Mulle pigem tundub, et paljud hoopis tulevad back to basics ehk kartulisalat ja seapraad ja hapukapsad ruulivad!
    Minu lapsed armastavad, ise armastan ja ei teagi kedagi, kellele ei meeldiks🙂

  9. Me just lõpetasime kartulisalatikausi🙂 Söövad kõik ja heameelega, aga loomulikult omatehtut, poe oma on lihtsalt lääge….

  10. Mul laps ka sööb, aga juba mitmendat aastat panen tähele, et tutvusringkonnas kartulisalatit enam ei pakuta. Ja nagu selgi aastal, külalised eelistavad keedu- või ahjukartulit salatile.

  11. Kartulisalati tõelisest olemusest sain aru siis, kui minu juba üsna täiskasvanud poeg lausa tellis, et kartulisalatit peab olema, aga see peab olema minu tehtud!
    Sai ju ka vahepeal poest ostetud, sest valik oli ju nii suur, sai natuke kõiki erinevaid ostetud, juba huvi pärast – ise ju ei viitsi nii palju erinevaid teha ja ebapraktiliselt kalliks läheks ka. Usun, et see suur ja lihtne “poe – saadavus” ongi selle roa maine alla viinud. Ja need vahepeal räägitud jutud, kuidas seismajäänud salatit loputati ja siis uue kastmega kaeti…head isu!
    Viimasel ajal olen pakkunud kartulisalatit hommikul, mitte õhtul. Ei ole mingit mõtet katta lauda 7- kordse võimaliku ärasöödava hulgaga. Kui Jõuludest rääkida, siis õhtul hapukapsake ja muu sinna juurde kuuluv + magusavoor ja kohvi- tee. Keegi ju ei kahtle, et sellest saab kõhu täis. Kui ilm vähegi lubab, on kõik harjunud, et nende kahe vahel veel jalutamise- tiir metsa ja mereäärde tehakse. Ja hommikuks siis kartulisalat.
    Eriti hea saab, kui kartulit keeta kooreta- puljongi ning tilliga. Majoneesile lisaks natuke apelsiini või mandariini. Keeduvorsti ei kasuta, keedan natuke liha ja mõnusa nüansi annab väike jupp head suitsuvorsti. Ja porgandita pole elu. Aga eks see igalühel oma väike nipp varuks.

  12. Ilma kartulisalatita ei möödu ükski meie pidu ja kui ikka lapsed helistavad ja tellivad, et tee jälle ämbritäis kartulisalatit, siis kuidas ma jätan tegemata. Muidugi ei söö me seda iga päev ja ka poest ei osta.

  13. Kartulisalat, Mati Nuude ja sült ei kao eestlase laualt mitte kunagi. Kartulisalatit mittesööjale tuleb aga kiireimas korras lasta sooritada eestlaseks olemise test. Kui ära ei tee, siis Moskva rong väljub 16:45…

  14. Meil on endiselt kartulisalat au sees, pole küll täheldanud selle peolaualt kadumist. Ma armastan kartulisalatit. Olen nõus eelkõnelejatega, et poesalatid enamasti ei kõlba kuhugi.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s