Kas Eesti on rangelt luterlik riik?


Mulle hakkab järjest enam tunduma, et Eesti riik on rangelt kristlik, võiks öelda, et koguni rangelt luterlik. Viimase üllatusena selgus, et lapse kooliüritused näevad ette Kaarli kiriku külastamist ja pikal jumalateenistusel viibimist.

Õpetussõnad, mis kiriku külastamiseks kaasa antakse sisaldavad fraase “kirik on püha”, “kirikus tuleb kuulata”, “kirikus  ei räägita” jne.

Minu meelest ei tohiks ühegi riigikooli üritused toimuda kirikus, sest kui lapse või vanemate usuline kuuluvus on valitud kirikust erinev, siis on see külastus lapsele vastumeelne.

Riigikool olgu nagu ilmalik laulatus  ilma preestrita. Preestri või jumalateenistuste lisamine kooli ühistegevustesse on laste kallutamine ja see on minu meelest ilma vastava kokkuleppeta kohatu ning lubamatu.

Mõni laps võib ju olla pärit näiteks õigeusklikkust, katolikust, maausulisest, ateistlikkust, moslemi, wicca, juudi, vanausulisest või mis iganes muu maailmavaatega perekonnast. Kas neil lastel pole Eesti Vabariigis õigust tunda oma usku väärtustatuna?

Ma ei ütle, et luteri kirik on paha, aga inimestele tuleb jätta õigus olla oma usulistes valikutes vaba!

67 responses to “Kas Eesti on rangelt luterlik riik?

  1. aga mida kool vastab, kui öelda, et pere maailmavaatele pikal jumalateenistusel viibimine ei sobi?

  2. Seda saan täna teada, sest helistan peale tunde õpetajale. Ma tahan jätta lapsele õiguse ise valida oma religiooseid vaateid.

  3. Kiriku huvigrupid on väga maiad, väga kavalad ja väga süsteemsed. Olen olnud bioloogiatunnis kus õpetaja räägib tõsimeeli kreatsionismi; kaua ta meil ei olnud, aga see oli 15 aastat tagasi. Ei usu, et nad vahepeal vähem oleksid organiseerunud.

  4. See on ilmselt paljude koolide traditsioon. Minu laste koolis on ka Kaarli kirikus käimine jõulupühade eel. Mu noorem laulab veel kooris ka ja tal on kohustuslik seal esinemine. Mäletan küll, et alguses ei tahtnud lapsed sinna väga minna, aga siis sai valida kas lähed tundidesse või kirikusse. Loomulikult valisid lapsed siis kiriku.

  5. Meie koolis on ka Kaarli kiriku üritus. Aga ma olen selle mõelnud enda jaoks selgeks pigem niipidi, et jõulud kristlikus tähenduses on Jeesuse sünna = kirik. Ehk siis, see on üks osa üldharidusest.
    Mind häirivad oluliselt rohkem meie riigitegelaste kirikuskäigud ja lipuõnnistamised, samuti ei saa ma aru jaanipäeva teenistustest (sügavalt paganlik püha ju) ning kaplanitest sõjaväes.

    • Osa üldharidusest oleks ta ehk siis kui jõuludest räägiks jutuvestja ja teeks seda neutraalselt. Aga pastor lastele usust rääkimas on kallutatud teemakäsitlus.

      • Jah, ma nõustun sellega, et võiks tutvustada erinevaid jõulukombeid.
        Ma jätsin ütlemata, et meie koolil ei toimu jumalateenistust vaid kontsert, seetõttu ma ka ei muretse/pabista. osa haridusest on ju ka kirikus käitumine.

        @Punane Hanrahan- Sul on õigus ja ma tean seda ka. Ma isiklikult pole usklik inimene ja minu jõul on seotud hoopis teiste väärtustega. Aga mulle tundub, nagu Katarina ka muretseb-. et meie avalik meediaväli on siiski varhamatult kristlik ning juba lasteaiast saavad lasped kaasa kristliku jõulutähenduse. Ei ole õige, ei meeldi mulle. Aga nii paraku on.

  6. Jõulud on ju ka algselt sügavalt paganlik püha, mille ristirahvas alles hiljem oma peategelase sünnipäevaks valis:
    http://en.wikipedia.org/wiki/Yule
    See on äärmiselt kahetsusväärne, et jõulude algne tähendus ongi sajandeid kestnud kristlikus propagandas kaotsi läinud:(

    • Tekib küsimus, et miks ei toimu kooli üritused nt sünagoogis või hiies. Samamoodi usuga seotud paigad. Miks kirik?

      • Juudi kooli üritused mdgi toimuvad sünagoogis:) Samamoodi on mu meelest loogiline, kui kristlike koolide üritused kirikuis toimuvad. Ning kui oleks maausu koole, siis nende üritused hiies. Avalikult üldhariduskoolilt oleks loomulik eeldada religioonineutraalsust, aga kuna sa just sellest oma sissekandes rääkisidki, siis ei hakka seda uuesti xama:)

  7. Indigooalane – mu lingiga komm ootab Katariina modereerijakätt, aga lühidalt – ka jõulud on paganlik püha, nagu jaanipäevgi. Kristlusega pole emmal-kummalgi algselt miskit pistmist.

  8. meil on traditsiooniliselt kooli jõulukontsert kirikus, sest koolisaali ei mahuks ära ja kontserdisaali üür ilmselt käiks üle jõu. Aga need on alati kontserdid, mitte jumalateenistused. Sünagoogi Pärnus ei ole ja püha hiit ka mitte🙂
    Luteri tavaline jumalateenistus on väga pikk ja väiksemate klasside lastel kindlasti raske seal mitu tundi paigal püsida. Teine asi, kui õpetaja klassiga hariduse andmise mõttes kirikut külastaks, eakohast infot annaks. Minu tuttav õpetaja käis religiooniõpetuse raames noortega nii luteri kui baptisti teenistustel kui sünagoogis.

  9. ärge jah kärutage lapsi jõuluks rivikorras kirikusse. tegelt võiks keegi kõigepealt õiguskantslerile kaevata selle asja. kui siis ka kombeid ei parandata, siis halduskohtusse. asja võib vaielda välja riigikohtusse. nigu riigikohus ytleb, nii on ja see otsus hakkaks kehtima kõigile koolidele.

    a miks Kaarli just? Kaarli kirikul on lihtsalt kõige suurem luteri kogudus yle vabariigi, sellepärast kyllap. Inglise Kolledž kolis Jaani kirikusse, mille kogudus on põhimõtteliselt vist Pyhavaimu oma õigusjärglane ehk kõige vanem maakeelne kogudus Maavallas. snoobid.

      • no ses mõttes, et kui teistele kõlbab agulieestlaste kirik, mille agulieestlased endale pärast linnamyyri ymber puust majade ehitamist tegid, siis Inglise Kolledž läheb linnamyyride sees elanud rahva kirikusse, põliste linlaste omasse🙂
        seda ma mõtsin.

    • Äkki teeks siis hoopis maavalla kommete kohaselt nt looduses… Või vabaõhumuuseumis… Kõik mahuksid ära ju. Asi pole kaebamises vaid põhiõiguste piiramises.

      • einoh, kui leiduks yks asja läbivaidleja, siis oleks põhiseadusel tuginev riigikohtu tõlgendus paigas ja asi mutt. see tõlgendus on erinevalt teistest põhiseaduse tõlgendustest kohustuslik. ega see paraadil “MÜTSID PEAST”-käsk ka enne ära ei kadunud, kui yks kaitseliitlane paar paberit asjaomastele instantsidele tegi.

        suur hulk inimesi kahtlustab põhiseaduse riivet, aga ykski pole julgenud ette astuda, et riigikohtult kysida, kas on põhiseaduse riive või ei ole. kui keegi ette astuks, kyll saaks korjandusega raha koguda, et advokaadile maksta. annetajaid oleks kyll, tundub. võib-olla leiduks ka vabatahtlikke juriste ja yks advokaat.

        kui selgus käes, siis poleks vaja enam rohkem kaevata, vaid yksnes koolijuhte teavitada. ja Tallinna linnas oleks kohtuasja vastaspool niikuinii Tallinna haridusamet. eks nendega annaks otse ka rääkida, et nad mingi yldise korra tekitaksid.

  10. Miks mitte siis riigikoolis üldse ka jõulude pidamine ära keelata? Nimetada see aastalõpupüha kuidagi sobivamaks, mis ei kriibiks ühegi lapsevanema hinge. Või et oleks siis jõulud neil, kes selle püha olemust – Jumal nii armastas, et ta andis – hindavad, ja kes sellest ei hooli, neil võiks olla näiteks näärid!
    Jõulud on (kellele kahjuks, kellele õnneks) paratamatult kiriku, täpsemalt küll Jeesusega seotud.
    Viimastel päevadel on usuteema lähenevate jõulude pärast paljudel risti hambus. Lugesin just kibedat arvamusavaldust “hullkristlastest”, kes arvavad, et joogas on mediteerimine ja mingi krässuspeaga, end jumaluseks nimetava mehe kummardamine midagi veidrat. Loomulikult – kõik, mis on veider, on OK, ainult nimetage Jeesust – ja sõda on lahti. Kahju. Või kuulutame lehtede esikülgedel: Mangi kümnest ennustusest pooled läksid täppi, hakka või uskuma! Aga nendest enam kui kolmesajast ennustusest, mis pandi kirja aastasadu enne Jeesuse sündi tema sünni, elu ja surma kohta ja mis detailselt, viimne kui üks ka täide läksid, me ei hooli. Väga kahju.

    • Mis mõttes “paratamatult Jeesusega seotud”? Nüüdseks on ju ammu selge, et Jeesus ei sündinud detsembris, tema sünd on sinna täiesti meelevaldselt paigutatud, sest pea kõik erinevad rahvad on AASTATUHANDEID sel ajal talvist pööripäeva tähistanud. Ja kuna talvine pööripäev on paratamatu fakt, siis on just jõulud paratamatu fakt.

      Pealegi, kust sa tead, et ennustused Jeesuse elu kohta täide läksid? Jeesuse elulugu pole isegi eriti originaalne, kui võtta arvesse see, kui täpselt see Mithra/Mithrase omaga kattub ja sellele on viiteid juba 3500 aastat vanas raamatus. No mõni näide – “juhuslikult” kutsuti ka Mithrat jumala pojaks ja päästjaks, tema sünnipäevaks nimetati 25. detsembrit, teda kujutati õlgadel talle kandmas, ta suri meie pattude eest (milline huvitav kokkusattumus, eks? nagu ka see, et ka tema ärkas kõigi rõõmuks juba surmajärgsel pühapäeval uuesti ellu). Enne surma oli tal 12 kaaslast, kellega ta enne surma koos viimase ühise söömaaja pidas.Sümboolselt toituti seal tema lihast ja verest (olulist rolli mängisid leib, vesi ja vein). Tihti on piltidel tema pea kohal oreooli kujutatud. No ja siis tuli mitusada aastat hiljem Jeesus, kelle elulugu on “juhuslikult” täpselt samasugune.

      Ta oli hiljem ka kõva tegija. Oli isegi Mithra religioon (ca 600 aastat “enne Kristust”), kust enam-vähem kõik Jeesusega seonduv üle on võetud. Nii et arvata on, et Jeesuse elu ei olnud just eriti keeruline ennustada, sest seda kõike usuti juba aastasadu kellegi teisega juhtuvat olnud.😀

    • jõulud on väga mitmetähenduslik pyha, sellel on maausuline, muu paganlik, kristlik ja ka ilmalik mõõde. viimase näide on Coca-Cola punane jõuluvana ja kogu ostlemismytoloogia. yhelegi kirikule ega uskkonnale ei tohiks lubada jõulude ainuomastamist.

  11. Ega’s ristiusu levitajad rumalad ei olnud. Nad asendasid kohalike rahvaste pühad (mis loodusega kooskõlas elavatel matsirahvastel, nagu ka meie, looduse rütmide järgi käisid) enda omadega. See ju vana teada tõde, et halba harjumust on lihtsam uuega asendada kui puhtalt välja juurida. Nii need ristiusu pühade kuupäevad ilusti matsirahva pühade järgi paika sätitigi.
    Iseenesest mulle kirikud meeldivad. Neid võiks laste harimise mõttes ju ikka külastada. Aga jah, siis võiks külastada tõesti erinevaid. Ja jutlust algklassilastele peale sundida – see on juba liig.
    Mine jah kaasa lapsele selgitusi jagama ja asja kohta asjameestelt aru pärima.

  12. Üldreeglina on need jõuluteenistused siiski rohkem kontserdid ja üks vähegi mõistlik kirikuõpetaja ei hakka seal pikka jutlust pidama.
    Samas võiks tõesti teada, mis kirikus toimub, kuidas seal käituda, aga muidugi lastele oleks üldhariduse mõttes vaja tutvustada ka teisi pühapaiku. Põhireegel on ju igal pool sama – austa seda, mis teistele on püha, siis võid eeldada, et teised austavad ka seda, mis sulle püha…

  13. minu meelest saab jõulusid ja kirikut lahus hoida küll. oma paar aastat Katarina lapsest vanemale pojale olen näiteks seletanud just seda, mida Hanrahangi räägib: et jõulud on muistne püha, millele hiljem poogiti Kristus külge. muidugi leebemas sõnastuses ja lapsele arusaadavalt. samas käime me kirikutes küll, täiesti suvalistesse astume vahel sisse, et tutvuda kultuuriga kirikus. no ja selleks ka, et laps siiski saaks aimu, kuidas end kusagil üleval pidada.
    õnneks on meil kool väga ilmalik, aga mina võtaksin ka teema üles, kui mingi kohustuslik kirikuteema oleks.

  14. Kuidagi väga tüüpiline eestlaslik vingumine mingi pseudoprobleemi üle.

    Fakt on see, et Eesti on kujunenud kristlikuks riigiks.

    Fakt on ka see, et jõule on Jeesuse sünniga (olgu see reaalselt olnud siis, millal iganes) seostatud juba 4. sajandist, ehk ligi 1600 aastat. Nende aastasadadega on välja kujunenud, et jõulud on kristlik püha.

    Mis selles halba on, et laps jõulude ajal kirikusse viiakse? Võtab tüki küljest? Aetakse pea sassi? Bullshit. Laps ehk hoopis õpib midagi, paneb üht-teist maailma asjadest kõrva taha.

    Muidugi, kui laps on juut või moslem, siis ta jõule ei tähistagi. Mis rooma- ja kreekakatoliiklastesse puutub, siis tänapäeval võivad nad teistel kristlikel liturgiatel käia – see aeg, kui sektantide liturgiatel käimine oli keelatud, on läbi. Ja kui laps on ateist, siis seda enam peaks ta silmaringi avardamiseks mõnel jumalateenistusel käima, et temast ei kasvaks pimesi usklikke vihkav inimene, vaid mõistev, või vähemalt mõista üritav tegelane.

    Liiatigi oled sa ise oma lapse sellisesse kooli pannud, kus jõulude ajal kirikus käiakse. Kui sa seda ei teadnud, oled ise süüdi, et eeltöö tegemata jätsid. Kui teadsid, siis on see hala siin eriliselt kohatu.

    Samuti oled sa ise teinud valiku elada kristlikul maal. Ja kui sa sellise valiku tegid, on sul kaks võimalust – kas leppida sellega, või kolida kuhugi, kus parem ja kus ei “ahistata”.

    Igaks juhuks mainin, et ma pole kristlane. Aga minagi olen teinud valiku elada kristlikul maal, ja seega ei ole mul mitte mingit õigust kritiseerida selle maa kristlikke kombeid. Usuvabadus töötab mõlemat pidi, you know.

    • Vastaks samaga – vingud ja lahmid süüdistusi. Eestis on ka põlisusk, ära seda unusta. Maausk on vanem kui kristlus siinmail. Ma panin lapse riigikooli, mitte kristlikku kooli. Kui oleksin kristlust soovinud, oleksin valinud just kristliku kooli. Lapsel on õigus otsustada usulise kuuluvuse üle, ta ei pea seda koolist kaasa saama. Ma ei taha ja ei ole allaheitlik ja kaasa koogutav. Ma tohin selline olla nagu õigeks pean.

    • Roth, ma ei tea, mis rahvusest sa oled, aga Eesti aladel ei seostatud neljandal sajandil veel küll jõule Jeesuse sünniga ja ka tuhat aastat hiljem oli see side ikka väga nõrk – enne eestikeelseid jutlusi ei saanud inimesed ju suurt midagi aru sellest, mida neile sealt kantslist seletati. Nii et eestlastest rääkides võib su arvu heal juhul neljaga jagada ja öelda, et siin on jõule ligi 400 aastat Jeesusega seostatud, aga ei tasu siiski unustada, et esimene eestikeelne Piibel tervikuna ilmus alles 1739. aastal.

      • Aitäh! Tahtsin samast asjast just kirjutada. Eesti on pigem rahvuste ja kommete katel.

      • Olgu peale.

        Aga ka 400 aastaga, või isegi 272 aastaga (ajast, mil esimene eestikeelne piibel ilmus) kinnistub traditsioon. Jään enda seisukoha juurde, et Eesti on siiski kristlik riik, ja jõulude kui kristliku püha tähistamine käib asja juurde.

        Üks märkus veel. Eelnevates kommentaarides mainiti “jaanipäeva teenistust” – tegemist on siiski võidupüha teenistusega; see, et jaanipäev on päev pärast võidupüha, on lihtsalt kokkulangevus.

        Ahsoo jah, siiski üks märkus veel. Eestis pole küll riigikirikut, kuid Lutheri protestantlus on enimlevinud usk Eestis. Lutheri protestandikirikul on umbes 180,000 liiget, mis on oluliselt rohkem kui ühelgi teisel kogudusel (ehk vene õigeusu kirik välja arvata, neil on ilmselt ka päris tubli ports liikmeid, aga neid ignoreeritakse ajaloolistel ja poliitilistel põhjustel, ja ilmselt ka natuke sellepärast, et nad tähistavad jõule ning ülestõusmispüha 13 päeva hiljem kui enamik Eesti inimestest). Seega on tegemist proportsionaalse enamiku usundiga. Ja kui riigitegelased on ka Lutheri protestantismi usku, siis on ju loomulik, et jõulude, ülestõusmispühade ja võidupüha jumalateenistused, mida teleris üle kantakse, just säält kirikust tulevad. Samas, täpsuse huvides olgu öeldud, et riiklikke jumalateenistusi on minu teada korraldatud ka roomakatoliku kirikus ja ehk ka Eesti apostlikus õigeusukirikus (siis Konstantinoopoli omas, mitte Moskvale alluvas).

      • Olgu, 180 000 liiget. Aga Eestis on üle miljoni inimese. 180 000 versus miljon – see tundub nagu vähemuse võimuna…

  15. Sain lapse õpetajaga rääkida. Ja kinnitus on käes, et tulemine on vanema valida.

    • Oleks sellest alustanud, oleks see nutt ja hala kirjutamata jäänud ja internet puhtam. Now you effed it up for everyone.

      • Aga kiri, mis koolist saadeti on vägagi kohustusliku vormiga. Varem õpetajat kätte ei saanud. Ja jään oma arvamuse juurde. Pastor ja kirik ei ole sobilikud riigikoolile üldise ürituse tarbeks.

      • Nu ma küll ei tea. Minu jaoks pole midagi “effed it up”‘inud. Et ära palun räägi “everyone”‘i eest. Sina räägid ikka ainult enda eest, eksju.
        Asjalik ja huvitav ja mõtlemapanev teemapüstitus oli. Minu jaoks igatahes.

      • Kui jõulupidu oleks igati viks ja viisakas, aga toimuks nt satanistide klubis või stripibaaris, siis oleks kohe rahval kisa lahti. Nt kena strippar või satanist juhatab peo sisse ja võtab peo kokku ka. Oleks see ebanormaalne? Kas viiksid lapse sinna? Isegi, kui pidu ise oleks ainult kontsert? Olgu, näide on üle vindi keeratud, aga mõte on sama.

        Igal majal, kohal, inimesel on oma suunitlus ja taust. Kirik ja pastor on jõulude ajal kristlus ja usk, isegi konserdi korral. Pastor ei räägi vanarahva pühadest või looduse muutuvusest, vaid piirdub Jeesuse sünniloo ja piibli juttudega. Lapsed on varmad uskuma, eriti imede ajal, mida jõulud nende meelest on. See on vanema otsustada, millist legendi ta oma lapse mõttemaailma tahab. Juba kinnistunud legendi on hiljem raske ümber rääkida.

        Kui religiooni lastele pakkuda, siis koos vanemliku seletusega!

        Me ei saa nagunii tänapäeval kommertsjõuludest üle ega ümber. Saame seda nähtust vaid lahti seletada ja leevendada. Jõulud ei ole praegusel üldlevinud kujul nagunii ei kristlik ega ka vanarahva püha. See on tarbimispüha.

        Ma eelistan oma lapsega olla vaikselt kodus, olla seda koos tähtsate inimestega ja rääkida jõuludest/nääridest rohkem kui ühe loo tasemel.

  16. Niivõrd kui mina tean, on praeguste hinnangute järgi vene õigeusu kirikuil Eestis rohkem liikmeid kui EELK-l. Täpsed arvud selguvad kyll alles pärast rahvaloendust.

    Aga riigitegelaste usuline kuuluvus võiks olla nende eraasi, mille järele televisioon ei nuhi. Ega nende voodist ju ka ylekannet ei tehta, las inimestele jääda natuke vabadust.

    • eelmise ehk 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli luterlasi 13,5 protsenti kõigist ja õigeusklikke 12,8 protsenti kõigist loendatutest. muud usud olid paljupalju väiksemad.

      kõige suurem ryhm oli “usu suhtes ykskõiksed”, keda oli loenduse järgi 34 protsenti ehk rohkem kui kõiki kindla usu tunnistajaid kokku. ateiste oli 6,1 protsenti, mis oli ka ysna suur ryhm.

      Tallinnas oli 2000. aasta loenduse järgi 38 437 luterlast, 62 055 õigeusklikku ja 26 790 ateisti. (Tallinnas kokku 338 560 inimest.) nii perspektiivi mõttes.

      siit saab veel igasugu tabelisi samade andmete põhjal endale joonistada:
      http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/17Usk/17Usk.asp

  17. Keegi siin ütles, et jõulud on paganlik püha. Parandaksin: Jõulud on olnud paganlik püha, nüüd siiski peamiselt kristlik. Täpselt samamoodi nagu svastika on olnud Tiibeti päikesesümbol, nüüd aga seostatakse 90% juhul natsidega.
    Aga siiski arusaamatu, miks muidu nii ateistlikud eestlased jõulude ajal äkki kristlikust pühadusest-hardusest punni lähevad, muutuvad mingisugusteks jõulu-kristlasteks…

    • Seostamine seostamiseks, tähistaja jaoks on ju oluline tema enese interpretatsioon. Näiteks minu (ja paljude teiste eestlaste) jaoks ei seostu see ju mitte põrmugi kristlusega, kui me sel ajal kirikus ei käi, mingeid religioosseid jõululaule ei laula jne. Kui mõni väike laps küsib, miks jõule peetakse, siis seletataksegi talle, et näed, pööripäev, Jeesuse teema küll esimene pole, mis jutuks tuleb. Nii et ei saa Eestis küll väita, et see ilmtingimata kristlik püha oleks, paljudes teistes riikides küll.

      • Pööripäev minu teada 21-22.dets, “ametlikud jõulud” aga, mida enamus peab 24-26(27).dets.
        Ausalt, isegi endise satakana ei saa ma hästi aru sellest praegusest probleemist siin. Kui laps korra aastas kooliga ka kirikus käib, ei tee see temast veel kristlast, eriti juhul, kui vanemal on aega ja viitsimist seletada erinevate religioonide traditsioone. Pigem avardab silmaringi. Kooliga kirikus, sõbraga sünagoogis, vanematega hiies… – so what?

        Samas ma põlastan neid täiskasvanud inimesi, kes naabrite või krtteabmille eeskujul end kord aastas kirikusse veavad, justkui oodates, et kogu aasta jooksul nende poolt kokkukeeratud psk neile korrapealt andeks antakse – et nad on nüüd sellepärast paremad inimesed või midagi. Puhas poosetamine.

  18. Päris naljakas oli kommentaatoreid lugeda, Religiooni teema ikka kütab kirgi:) Mina leian, et riik (kool) ja religioon peavad ikka lahutatud olema ja kirikus käimine olgu rangelt vabatahtlik. See tähendab, et need lapsed, kes ei taha kirikusse minna ei peaks mitte tundi minema vaid võiks näiteks kooli spordisaalis või siis raamatukogus selle aja veeta. Huvitav palju siis kirikusse läheks:))) Aga sisuliselt pole ilmselt põhjust suurt muretseda. Kui ikka endal mõistus selge, vaevalt suudab paar kirikuskäiku last usklikuks pöörata. Ei suutnud seda teha 700 aastat vallutajate maaletoodud ristiusku, Eestlased olevat nimelt uskumatuim rahvas maailmas, Gallupi põhjal peavad vaid 14% eesti elanikke religiooni enda jaoks oluliseks! Ja millal sündis ja kas üldse üks jeesuse nimeline karvane tegelane olemas oli on pseudoprobleem. Mis vahet see tavainimesele teeb.

  19. ahaa, Eesti, kui kristlik riik.. nojah, me oleme küll kristliku kultuuritaustaga riik, sellega ma olen nõus – aga kristlik riik me ei ole mitte. hoolimata numbritest on sisulisi, tegelikke kristlasi meil üsna vähe. mitte, et teiste religioonide esindajaid rohkem oleks.

  20. Olen sama teemaga kokku puutunud, kui lasteaed otsustas jõulupeo kirikus korraldada. No kuidas sa jätad oma lapse peost ilma – või teed tädidele selgeks, et see ei lähe mitte…

  21. Mina jätkuvalt ei nõustu Rothiga. Esiteks arvan ma, et on ainult hea, et sellistel teemadel kirjutatakse, sest see on oluline. Sellega, et lapsi jõulude ajal kohustuslikus korras kirikusse viiakse, oleksin ma nõus ainult siis, kui näiteks Ramadani ajal ka vastavate asjadega tegeldaks.

    Teiseks ei saa rääkida, et Eestis oleks luterlaste enamus – enamus siiski ei ole mitte mingit usku. Just sel põhjusel ei saa rääkida ka Eestist kui kristlikust riigist (kuigi olen nõus Pille-Riini väljendiga “kristliku kultuuritaustaga riik”). Minul näiteks oli kodus Piibel olemas küll ja ma olin selle juba enne kooliminekut ka läbi lugenud (omal algatusel, vanemad rääkisid meil usuteemadel väga harva, sest meil on ateistide pere), aga meil oli olemas ka näiteks Bhagavadgita ja meie küsimise peale räägiti ka islamist jne. Koolis aga torkas silma see, et need paar inimest, kes olid kristlased, ei rääkinud sellest mitte kunagi, see ei ole Eestis selline asi, millest rääkida, sest enamik on ju “uskmatud” ehk ateistid/agnostikud. Ja igasugu sellised jõuluüritused jms peaks käima siiski enamiku järgi või siis vanemate ja klassijuhataja ühisel kokkuleppel.

  22. Teema muidugi hea aga natuke tõesti ülepaisutatud st hetke emotsiooni ajel kirjutatud🙂 Kedagi ei saa ju vägisi kirikusse viia, kui muud üle ei jää saaksid lapse koju jätta “haigusega”. Pealegi ühe jutluse kuulamine ei tee kellestki kohe tõsiusklikut kirstlast, samuti saad pärast hiljem lapse küsimustele vastata ja talle kirikus toimunut seletada. Kuigi saan su probleemist aru…
    Mu vanas keskkoolis oli asi lahendatud nii, et käisime küll jõulude ajal kirikus. Aga see oli rohkem soovituslik. Samas oli meil usundiõpetus, kus kõik usundid sai üle vaadatud. Seega mingist kristluse pealesurumisest küll juttu ei saanud olla. Usundiõpetus oli väga silmaringi laiendav õppeaine ja meeldis kõigile. Minu arust peaks see olema igas koolis. Siis mõistaksime teisi rahvaid (rohkem usklikke kui meie) paremini.

    • See “üks kord ei tee midagi” ei ole ühegi lapsevanemale ebameeldiva asja kohta argument, ükskõik, kas see käib kohvi või näiteks alkoholi kohta. Mõlemal juhul on ju vanema otsustada, kui vanalt ta laps selle “esimese lonksu” saab.

    • Emotsiooni ajel ongi hea kirjutada.🙂

      • Mina leian ka, et emotsiooni ajel ongi kõige parem kirjutada. Sellepärast Su blogi nii hea ongi, et Sa paned sinna kogu oma hinge sisse!🙂 Ja just sellepärast on Sul ka palju lugejaid!

    • Ma kordaksin siinkohal, et ma ei ole kristluse vastane. Kristlus ei ole mulle ebameeldiv. Ma ei ole moslem või juut või satanist. Ma olen lihtsalt seda meelt, et lapsel peab olema sobivasse ikka jõudes endal voli valida oma religioosne kuuluvus. Ma räägin talle religioonist küll, aga teen seda neutraalselt.

      • Nojah, ma enda meelest proovisingi valida sellised näited (kohv ja alkohol), mille vastu inimesed iseenesest ei ole (mõlemad on ju sobivates tingimustes ja sobivates kogustes suisa toredad), aga mida nad lastele enne tutvustada ei soovi, kui laps on võimeline realistlikult sellega kaasnevat hindama.

  23. see, et eesti on kristlik riik on soovmõtlemine. eestlased on usuleige rahvas. 180000 lutheri koguduse liiget, see number on küll laest võetud. küsitlused näitavad, et kuskil 20% eestlastest peab ennast kristlasteks. seega on tegemist vähemusega.

  24. Kindlasti on emotsioon hea muusa aga mõtlesin just seda, et kuna kedagi ei sunnita kuhugi minema, siis tegelikult probleemi pole🙂

    Rents, kui sinu näiteid analüüsida siis mina annaks ennem paar lonksu kodus, kui et laps suurest huvist koolimaja nurga taga sõpradega proovima hakkab. Ja kui rääkida kirikust siis usun, et mitte miski ei peleta last paremini kirikust eemale kui surmani igav jutlus külmas kirikus😀

    PS: Nagu aru saada siis ma ei ole kristlane, pean end rohkem maa- või paganausku.

    • 2000. aasta rahvaloendus ytles, et Eestis oli siis kokku 152 237 luterlast.

      võib-olla osa ei julgenud öelda või jäi muul põhjusel loendamata (ei soovi vastata 89 691, suhtumine usku teadmata 90 297, kokku loetud inimesi 1 121 582). nii et 180 000 _võis_ kokku tulla kyll toona pea 11 aastat tagasi.

      järgmisi rahvaloenduse andmeid ootame veel kaks-kolm aastat, aga kardetavasti on osa luterlaste kogudust vahepeal maamulda läinud ja nooremaid sama palju juurde pole tulnud.

      kui nyyd rahvaloendus tuleb, palun märkige oma usk ära, kui teil on mõni. statistikaamet anonymiseerib andmed ära ja oskab yldiselt muidu kah saladust pidada.

  25. teatavasti on iga elunähtuse kohta rahvasuus liikvel imevahvaid vandenõuteooriaid. nii rääkis mulle tuntud tartu elektroonik Juku kunagi, jehoovatunnistajate “kuningriigisaali” püstitamise aegu, et neil olla sihandene spets-aparaat tagaruumes, mille nad siis inimeste saali saabudes käivitavad.. pärast ainult muudkui rega äratehtud ullikesi. samune apparaatus olla tema sõnul juba 70-ndatel venelastel olemas olnd..;)

  26. Natukene tahaks “närida” sõna “neutraalsus” kallal. Kui oleksid neutraalne kõigi uskude, k.a. kristluse suhtes, siis oleksid lubanud oma lapsel kirikusse minna ja hiljem tema muljeid küsinud. Siis oleksid võinud viia lapse hiide, õigeusu kirikusse, jne ja lasknud tal seal toimuvat kogeda. Ja tema küsimustele vastata. Väga keeruline on lapsel “teatud eas” hakata tegema valikuid, kui tal ei ole aimugi, mille vahel valida või siis põhineb info peamiselt peavoolumeediast antaval. Praegusel juhul ei jää lapsele kristlikust kirikust küll neutraalset muljet, pigem võib-olla pigem, et tegemist on millegi kahtlasega.
    Kuskilt käis läbi, et kirikus ei tohi seda ja teist. Ei saa eitada, et ükskõik millises pühas paigas ei saa käituda, kuidas pähe tuleb, on see vana kultusekoht, kirik, hiis, ohvrikivipaik, surnuaed.
    Kommentaaridest käis läbi virin, et valitsuse liikmed ja president ainult luteri kirikus jõulude ajal käivad. Minu meelest oleks küll tõesti vahva, põnev ja tore, kui nad alustaksid pööripäeva ajal hiieskäigu, jätkaks jõuluõhtul luteri kirikuga (või katoliku kirikuga) ja jaanuari algul viibiksid õigeusu jumalateenistusel. Samas, võibolla käiakse ka hiies, aga sinna ju meediat ei lubata ja seetõttu me seda ei tea😉
    Nali naljaks, aga praeguses keerulises maailmas peaksime suutma õpetada oma lastele pühadust – olgu see siis mistahes usundist lähtuvalt. Sest kui inimestele on miski püha, siis saavad nad teineteisest aru, isegi kui see, mis on püha, on erinev.

  27. Minu arust on Eesti igipõline kommunistlik riik. 50 aastat õidsvat sotsialismi on ju piisav aeg selleks, et see va kommunism meil siin juurduks ja meid kõiki igipõlisteks kommudeks muudaks.

    See iroonia oli siis kodanik Roth’ile mõeldud.

    Mulle meeldivad jõulud. Ma naudin jõule ja soovin et ka minu lastel oleks ilusad jõulud. Ja igipõlise paganana tean, et jõuludel ei ole kristluse ega mingi laibafetiši käes vaevleva kirikuga miskit pistmist. Jõulude seostamine kristlusega on vägivaldne ja enamuse huve kahjustav.

  28. Huvitav teema, siiani pikim arutelu siin blogis. Seega inimestele oluline.

    Ma pole vastu, et lapsi kirikusse viiakse, aga tõesti- tõesti – arutelu sel teemal oleks võinud vanematega toimuda siiski ENNE. Ja info vanematele peaks olema võimaluse-, mitte kohustuse- maiguline. Olen selles osas Katariinaga täiesti ühel meelel.

    Nagu emotsiooni ajel kirjutamisega, on ka sellisest infost saadava emotsiooniga – vale sõna või väljend – ja ka hästiplaneeritud üritus saab vale maigu ja meenub ka aastaid hiljem pigem vale rõhuga. Konflikte on meie elus aga ka selletagi niigi küllalt. Jõul on rahulik aeg sõltumata usundist ja inimeste jõulurahu ei peaks rikkuma valede emotsioonide äratamisega!

    Usuteema on väga õrn teema. Ja samas väga- väga huvitav. Kahjuks valitseb siingi konkurents ja reklaamipsühholoogia. Me peame oskama sellest üle olla. See ongi minu meelest vanemliku õpetuse moment.

    Arvan, et usuõpetus koolis oleks vajalik. Aga selle õpetaja peaks olema eriti hea ja mitte kuidagi kallutatud!!! Sest tegelikult peitub korralikus usuõpetuses maailma ajalugu, kultuurilugu, muistendite lugu, toitumise ajalugu, moe ajalugu, keelte arengu lugu, eetika alused, poliitika kujunemise ajalugu jne. jne. Ei olegi teemat, mis sellega ei haakuks!
    Ja olenemata usust, on ju sõnum globaalselt siiski sarnane, mis sellest, et kümne (või x) käsu sõnastus on pisut erinev! Ligimisearmastus ja austus läbib neid kõikki. Eriti kuna eetika kui õppeaine meil koolis praktiliselt puudub, siis kümme (või x) käsku võtavad ju enamuse maailma asju suurepäraselt kokku.
    Kui usuõpetuse õpetaja ei suuda õpetada kõiki usulahke võrdselt huvitavatena, siis ei ole see Usuõpetus ja sellisel juhul seda riigikoolis olla ei tohiks. Meil kippus see siiski vahepeal kristlikuks õpetuseks ja sellel oli vaid väga õrnu kokkupuutejooni Ususõpetuse kui sellisega. Sest, eriti maakohtades, pakuit selle õpetamist (või nägid ise oma suurt võimalust) just kohalikud kirikutegelased. Ehkki ka minul ei otseselt kristluse vastu midagi, siis sellise variandi vastu olin ka mina täielikult.
    Kuidas kirikus käituda, on osake üldharidusest (nagu selle teema raames siis ka muudes pühakodades ja ka pühades hiites käitumine) ja peaks nagu muugi etikett olema lapsele õpetatud nii kodus kui koolis.

    Kirikukontsert on aga fantastiline! Õnneks on meie kirikud pidanud ajaga sammu ja väljunud (olude sunnil?) pisut oma dogmaatiistest raamidest. Nautigem siis akustikat ja pühadust! Samas kasutades kirikut, ärgem unustagem ka tänada. Üldharidus – kas pole!

    Roth- ile: Eestit on minu kodumaa ja seda ei VALITA! Ei kristlikul ega ka mingil muul moel kallutatud viisil!

    Kui öö juba käes ei oleks, võiks sel teemal vist küll lõputult jätkata…

    • Mitte usuõpetus vaid USUNDIõpetus. Selles on suur vahe. Üks õpetab usku, teine õpetab erinevaid usundeid. Usuõpetus ma kindlasti ei poolda.

  29. Sorry Kats, jah, just usundiõpetust ma mõtlesingi!

  30. See loogika, et “Eesti on kujunenud kristlikuks riigiks, seega me oleme paratamatult kristlik riik ja peame tähistama kristlikke traditsioone” lonkab küll igast asendist.

    Kui siin igasuguste vanade raamatute lugemiseks läks siis ma tuletan meelde härra David Hume’i ja seda, et asjaolust, et “A on kuidagi” ei saa loogiliselt järeldada, et “A peaks olema kuidagi”. Isegi kui alusväide “Eestist on kujunenud kristlik riik” vastaks tõele, et saa sellest kuidagi järeldada, et see on hea, et Eesti peaks jätkuvalt olema kristlik riik jne. Kui ma viimati vaatasin, siis Eesti muidugi ka ei olnud kristlik riik, usuvabadus ning riigi ja kiriku lahutatus on absoluutselt põhiseaduslike väärtuste seas. Mulle tegelikult sobib, et Eesti on siiski ehitatud vabadusele, kus kedagi ei sunnita omandama mingile spetsiifilisele religioonile omast moraali, usulist kasvatust jne.

    Ja sellepärast ma arvan, et riik peaks religioonist ennast eemale hoidma ja mulle meeldiks, kui kõik usuga seotu jääks privaatseteks asjadeks (seega, riikliku ametikoha esindaja ei käiks usutalitustel kui riikliku ametikoha esindaja – mitte mingisugustel). Usundite olulisust maailma ajaloos peab muidugi tundma, ilmne, nendest saab väga edukalt kõnelda ajaloo-, kirjandus-, kunsti- ja muusikatunnis. Ja kirikusse võiks kah lapsi viia nende tundide raames, mitte sundida mingit püha pidama.

    Ja see, et “ma võin kirikus käimisest loobuda” mulle ei meeldi. See ikkagi seab “peavoolutegevuseks” jõulude tähistamise kristlikus kirikus, millest üksikud võivad loobuda ja mulle see üldse ei sobi. Minu arvates ei peaks Eesti olema kristlik riik ja kristliku kultuuri ei tohiks kilbile tõsta. Kui vanemad on kristlased, siis viivad ise oma lapse kirikusse, see on muidugi nende vabadus. Aga riigikool ei tohiks mingi kiriku traditsioone üle võtta.

    Muide, enamik meist on siia riiki sündinud, mitte seda valinud. Need, kes on valinud, ma arvan, on kah valinud ikka pigem põhiseadusest lähtuvalt, Euroopalikust riigitraditsioonist lähtuvalt koha, kus religioon ja võim on lahtuatud, riigi, mille alustaladesse kuulub muuhulgas ka ateism.

  31. Minagi pole oma lastele kooli kuidagi eriliselt valinud, vaid panin nad elukohajärgsesse riigikooli. Ja neid lapsi, kes jumalateenistusele ei lähe, ähvardati käitumishinde alandamisega… Eriti veider on see, et lapsi ei aeta kirikusse jumalateenistusele mitte ainult jõulude ajal, vaid ka suvevaheaja tulles. Hariduse mõttes ei ole vaja iga aasta 2x kohustuslikus korras samas kirikus jutlust kuulamas käia. See on, nagu sama väljapanekuga muuseumis kordi ja kordi käia…

    Minagi pole nõus “kristliku riigi” nimetusega, sest olgugi mu vanavanemad (ja esimese vabariigi ajal sündinud vanemad) ristitud, pole neist keegi olnud usklikud. Küllap on Eestis ka kristlikke traditsioonilisi suguvõsasid, aga rohkem on siiski hingelt paganaid.

  32. Ja nii me loksumegi ühest äärmusest teise – ei ole veel väga kauges aegadehämaruses ajad, kui kõik õpetajad pidid olema luurel ümber kirikute, et tuvastada eksinuid, kes jõulude ajal kirikus käisid. Nüüd siis need samad õpetajad üles tähendamas ja karistamas neid, kes ei märka kirikusse minna.
    Loodan, et mul jätkub veel eluaastaid, et näha ka mõistusel põhinevat riigi – ja koolikorda!
    Ehk siis – tegelikult saab kõik siiski alguse meie oma peast ja südamest. See peaks olema ainus jõud, mida järgida.

  33. Toomas Jürgenstein

    Juhtusin juhuslikult arutelu lugema. Ma tea midagi konkreetse kooli kohta, kuid kuna olen vastava teemaga üle kümne aasta kokku puutunud, siis lisaksin mõned kommentaarid.
    Õpetan usundiõpetust Hugo Treffneri Gümnaasiumis nüüd juba 15 aastat ja vist on igal aastal ka jõulude ajal ka kooli kontsert-jumalateenistust peetud. Koolile on see üsna mugav ja kasulik: kõik õpilased mahuvad kirikusse (aulasse ei mahuks), kooli välisuksest Jaani kiriku ukseni on alla 50 meetri, muusikalisteks etteasteteks saab orelit kasutada, Jaani kirik on (kunsti)ajalooliselt huvitav jne. Jumalateenistusi on hakanud külastama ka vilistlasi ja endisi õpetajaid, samas õpilastel kohustust seal osaleda pole. On mõned muusikalised etteasted, kolm ühislaulu, õpilased loevad evangeeliumi, kirikuõpetaja peab lühikese jutluse ja palve, kokku kestab asi nii 45-60 minutit.
    Ma olen üritust toetanud, sest minu arvates on saadud kasu suurem võimalikest ohtudest. Kontsert on ilus, kirikus on mida vaadata ka mitteusklikel ja erinevatesse uskudesse ning kirikutesse kuuluvatel õpilastel, teenistust pidavaid kirikuõpetajaid ma tunnen ja tean, et nad räägivad normaalset juttu.
    Ütlen veel paar sõna võimaliku usulise mõjutamise kohta koolides. Kunagi põdesin ma selle võimalikkust väga. Püüdsin siis asja uurida ja vähemalt minu läbiviidud küsitluste tulemused olid, et mõned juhtumid sellest, kuidas ühte maailmavaadet esitatakse ainuvõimalikuna on koolides tõesti olnud. Tunduvalt (kordades) enam aga kogunes juhtumeid, kus mitmete ainete õpetajate poolt eelkõige traditsiooniliste religioonide usulised väited mõttetuks kuuluti. Seetõttu olen ma pidanud jõuluaegsete koolide kontsert-jumalateenistusega kaasnevat usulist mõju eespool kirjeldatud mõjutamisele üsna marginaalseks vastukaaluks.
    Üldisemalt arvan, et kui hoida käsitletavate teemade foon kriitiline ja analüüsiv, siis soovitaksin õpilastega käia võimalikult paljudes pühapaikades ja kogudustes või kutsuda inimesi rääkima (siin peab muidugi eeltööd tegema, mõne huvitava religiooni esindaja võib olla õpilastele surmigav). See on osa meid ümbritsevast elust ja haridus võiks aidata elu tundma õppima.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s