Emme, mulle ei meeldi koolis käia!


“Emme, aga kuidas ma tean, et mul tuleb õnnelik elu?” küsis laps eile õhtul.
 
“Sa pead sellesse ise uskuma. Õnn on enesetunde küsimus,” vastasin.
 
“Aga emme, sa ju ka lapsena ei mõelnud, et sellised asjad juhtuma hakkavad, ” jätkas poisipõnn.
 
“Millised asjad?” olin segaduses.
 
“Sa ju tahtsid ka endale peret, kellega elu lõpuni koos elada? Sa tahtsid ka kindlasti, et sul oleks kogu aeg võimalik oma perega tegeleda?  Kas sa tahtsidki igal tööpäeval tööl käima hakata? Täiskasvanud saavad ju nii vähe puhata!” kuulsin selgituseks.
 
“Aga ma ei ole ju õnnetu. Või sina oled? Meil sinuga on ju perekond. Me saame päris palju aega iga päev koos olla. Ja ma ei tee sugugi halba tööd. Töö peab lihtsalt endale meeldima, siis käid viis päeva nädalas hea meelega tööl,” üritasin põhjendada.
 
“Ma ei ole õnnetu, aga, kuidas ma tean, mis töö mulle meeldib? Kuidas ma tean, et ma endale kunagi hea naise leian? Kuidas ma tean, et ma olen oma lastele hea papa?” pinnis seitsmeaastane edasi.
 
“Sa saad endalt küsida, et mida sulle teha meeldib. Ja ameti valid selle huvi järgi. Õige naise leiad ka iseennast ja oma tundeid usaldades. Heaks papaks on samuti võimalik saada, kui seda ise tahta. Oma lapsi on lihtne armastada,” üritasin selgitada asju, millega olen isegi kimbatuses olnud.
 
“Emme, kas sa oled kogu aeg teadnud, mida sa teha tahad?” küsis laps kortsus kulmuga.
 
“Ei ole. Aga kui kahtlema hakkan, siis mõtlen asjade peale pikemalt,” vastasin.
 
“Emme, mulle ei meeldi koolis käia. Seal on nii igav. Me õppisime tähti lasteaias. Me õppisime tähti eelkoolis. Nüüd õpime jälle tähti. Ja matemaatika on ka titekas. Ainult korvpall ja inglise keel on natuke põnevad. Ma ei saa ju kooli ära jätta,” jääb poeg mulle otsa vaatama.
 
“Äää… mmm… Aga aabitsast lugemine on ju teinekord päris raske ja loodusõpetus on huvitav ju,” üritan lohutada.
 
“Haa…  Aabits võib ju raske olla, aga see on igav. Kool on nii tohutult igav! Ja õpetajad ei oska isegi natukene nalja teha! Ainult inglise keele õpetaja ütleb meile “musirullikesed” ja see ajab naerma,” kuulutab seitsmene ja kõnnib minema. “Iiiigaaaav! Iiiiiiigaaaav! Kooool on iiiiiigaaaaav!”

12 responses to “Emme, mulle ei meeldi koolis käia!

  1. Noormehe kriitika haridusasutuse kohta on asjakohane. Ise vaevlesin omal ajal üheksa aastat koolikohustuse all. See oli eelkõige kohustus kohal viibida.

    Enamus kõigest, mida elu jooksul õpinud olen, pärineb kuskilt mujalt kui koolist. Parimal juhul olen koolist aegajalt täiendavaid teadmisi ammendanud või mõne algteadmise saanud, mida olen mujal laiendanud. Enamasti oli siiski puruigav.

  2. Huvitaval kombel muutub “igavaks” just koolis. Lasteaed, kus ju õpe tegelikult algab, nii “igav” ei tundu. Igatahes minu piigale lasteaias väga meeldis “vihikuid teha” ja hirmsasti ootas kooli – et siis kuu aja pärast samamoodi igavust tundma hakata.
    Koduõpe, muideks, ei ole pooltki nii keeruline ja hirmus kui tunduda võib🙂. Mu lapsed on sellest sügisest koduõppel, ja tuleb tunnistada, et pole hullu midagi. Võib lausa öelda, et täitsa mõnus on🙂
    Erioskusi algklasside materjali õpetamiseks vaja ei ole. Aeg on juba vajalikum asi… Samas piisab ka siin päevas tunnist-paarist – ei pea tervet “koolipäeva” koos istuma.

  3. Ega minagi koduõpet pole saanud. Seal õpisin nii mõndagi, enamuse aga laias ilmas ise. Koolis viibisin, kuna olin selleks sunnitud. Kusjuures poppi tegin vähe. See polnud tol ajal eriti kombeks.

  4. Mul tuli kodus järeltuleva põlvkonnalt järgmine küsimus: “Miks ma pean koolis käima, kui isegi õpetajad ise ei taha seal käia?” No mis sa hing vastad, tegu 15 aastasega.
    Jääb üle vaid nõustuda Larkoga ning tõelised eluks vajalikud oskused ja teadmised on omandatud väljaspool kooli katse-eksituse meetodil. Mina tegin ikka poppi küll ja seda täiega, eriti keskkoolis (õnneks polnud e-kooli ning hinded olid korras).

    • Pean tunnistama, et ma tegin ka poppi. Aga meil oli see mõneti lubatud – olime mitmes mõttes eksperimentaalklass. Igas aines määrati nn miinimummaht ja selle kohal käimise eest vastutas keskkoolis õpilane ise. Meid võeti kui täiskasvanuid. Ma jäin küll napilt medalita, aga kohal küll eriti ei käinud… Ma olin kindlalt kohal ainult põnevatel reedestel praktikapäevadel, kus sai reisida ja muud huvitavad teha…

      Ei tea, kas geenides😦

  5. Uskumatu, sellised mõtted seitsmeaastasel. Ma jõudsin sellisteni 30-aastaselt.

  6. Selle juurde üks huvitav tõsiasi. Ükskõik millises vanuses inimene on automaatselt õpilane kui istub koolipinki. Õpilane siis selles kontekstis, et esimene küsimus on “millal me vaheaja teeme?” või “kas täna saaks varem ära?”😀 Kaugõppe võlud!

  7. Ei mäleta enam, mis klaasist alates, aga meil oli kodus kokkulepe, et ühel päeval veerandis ei pea kooli minema, kui on tunne, et mingil põhjusel hirmsasti ei taha. Ja huvitav küll, neid päevi sisuliselt ei kasutatud.
    Esimene klass on kindlasti tublile õpilasele igav. Tase tõuseb liiga järsku ja palju III klassis, siis hakkavad esimesed jamad tekkima.
    Kahju, kui õpetaja ei jõua personaalselt tegeleda. Sellised “musirullid” on ju väga õnnelikud, kui saavad mõne “isikliku ülesande”, kas või mõni lihtne raamat läbi lugeda, midagi meisterdada. Või muud sarnast ja siis pisut särada. Äkki annab õpetajaga rääkida? Enne kui päris igavaks läheb!

    • Mis saab õpetaja suhtumisest lapsesse, kui vanem ütleb, et lapse meelest on õpetaja tunnid surmigavad?

      • Ma usun, et õpetaja saab aru ja mõistab isegi, millistel lastel tunnis igav on. Minu lapse õpetaja igatahes sai sellest ilusti aru ja meievahelistes vestlustes ise ütles selle välja. On ju lapsi erinevaid ja alati on neid, kes asjast kiiremini aru saavad ja igavlevad ja on neid, kellele kauem seletama peab.

  8. Jaah, selle õppetüki nimi on diplomaatia lapsevanemale – öelda nii, et hundid söönud ja lambad terved. Otse väljendudes peate ilmselt uut kooli hakkama otsima…Aga ehk äkki polegi tund ja õpetaja surmigavad, lihtsalt laps õpib seda sama asja juba kolmandat korda?
    Kuigi jah, oli kooli ajal üks õppeaine, millest ma ei tea siini kohe mitte midagi. Kindlasti oli see pedagoog tark, tore ja heatahtlik inimene… lihtsalt see töö ei olnud tema jaoks.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s