Kas sina mäletad oma lapsepõlve mänguasju?


Mul oli lapsena kolm lemmiknukku. Nendega ma mängisin aastaid.

Mari oli riidest pehme kehaga, veidi trullaka olekuga, kahe patsi ja liikuvate silmadega nukutüdruk. Tema oli mu lemmiknukk, kes kandis ulaka maaplika või poiss-tüdruku rolli. Tema sai alati kõige paremad osad mu mängudes. Mari oli tark, osav ja sõbralik.

Minu lapsepõlve ainus nukk, kelle karbile kirjutatud nimi jäigi kasutusse, oli Signe. Signe oli peen linnapreili suurte siniste kinni-lahti käivate silmadega. Ta oli tehtud pehmest, veidi magusalt lõhnavast plastikust. Signe oli plaattinablond. Minu mängudes oli Signe halva (mitte sassi ajada ulakaga) ja upsaka rolli kandja. Samas oli ta mu meelest ilusam kui Mari. Ma ei pannud ennast kunagi Signe rolli. Signe oli alati see, kes mina olla ei tahtnud.

Villu oli mu ainuke poissnukk, kellega ma mängida tohtisin. Meil oli riiulil ka  rahvariidepoiss, aga tema oli erikohtlemisel – tema oli vaid vaatamiseks. Poisile olid juuksed pähe ja kingad jalga liimitud. Temaga nukumänge mängida ei saanud – soeng läks sassi.

Villu oli seevastu tihedate karakul-lokkidega nukupoiss, kellel olid tumepruunid silmad, kohvioa värvi suu ja piimašokolaadi karva nukuihu. Ma ei teagi, miks ema mulle kesklinna mänguasjapoest võõrapärase lelu ostis.

Nime ma neegrinukule panna ei osanud. Küsisin emalt, et milline on üks ilus neegripoisi nimi. Ema vastas, et Willy, aga ma tohtivat ka Villu öelda, sest meil olevat sarnase nimega sugulane. Nii saigi lokike nimeks Villu.

Kui ma esimesse klassi läksin ja seal oli poiss lokkidega poiss nimega Villu, siis tulin koolist koju hämmeldusega – Villu on, lokid on, aga kus on pruun nahk…

Tegelikult kuulus mu lemmikute hulka veel kaks tegelast – käpiknukk Äpu ja pruun, mõmisev, Moskvast toodud mängukaru. Mõlemad lelud on siiani alles.

Äpu lahendas probleeme, sest tema rääkis nii, et ise ei pidanud juttu eest vastutust võtma. Äpu käis alati ka uute naabritega tutvust tegemas jne.

________________________________________

Kas Sina mäletad oma lelusid? Kas Sinu laps mäletab oma mängukanne? Või on temal neid liiga palju?

3 responses to “Kas sina mäletad oma lapsepõlve mänguasju?

  1. Pingback: Lapsepõlve süütud, muretud mänguasjad « Obesega Riiga

  2. Mina ka mäletan. Mul oli ilus nukuvanker. Selline vitstest punutud ja seal istus sees alati üks mu lemmik nukudest.Päris beebi suurusega poissnukk, kelle nimi oli Rein.Tal olid kinni-lahti käivad silmad pikkade ripsmetega ja avatud suust paistis 2 hammast. Siis oli mul veel heledate lokkidega Ingrid ja mustade juustega Tiiu.Üks lemmik karu oli ka nimega Juntsu.
    Vanem tütar mängis mul pidevalt mudelautodega, vanemal pojal olid aga lemmikuteks legoklotsid ja ta armastas raamatuid üle kõige.Noorema poja lemmik oli lilla elevant.See on veel praegugi alles. Pehme ja karvane ning nooremal tütrel on lemmikuteks kõik kassid. Eriti üks valge. See käis temaga igal pool kaasas.Praegu 16 aastaselt on see ikka veel tema voodis.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s