Põrand verine ja prouad paanikas


Mul on mingi needus, et satun olukordadesse, kus on vaja kutsuda kiirabi. Seda isegi siis, kui ma ei viitsi, ei taha ja ei hooli.

Täna olin kella seitsmeks tegemistest nii väsinud, et minu poolest oleksid võinud joodikud ja narkarid ennast põõsaste all ja bussipeatustes õndsaks süstida või juua. Kuldse laksuga otse paradiisi… Aga ei! Hädalised jooksevad mulle sellistel päevadel ise sülle…

Astusin 13 bussi, et koju minna. Jõudsin kaks peatust sõita, kui kostus mürtsatus. Selja taha vaadates nägin maas lamamas kolmekümnendates meest. Esmase hinnangu põhjal oli mees lihtsalt unne suikunud ja toolilt maha kukkunud. Käed olid kukkudes viga saanud ja bussipõranda ära määrinud.

Astusin ligi, aga mu nina ütles mulle kohe, et suure, väga suure tõenäosusega on tegemist mehepojal vähemalt teise kui mitte kolmanda päeva joomisega. Hais, mis isikut ümbritses oli hingemattev. Mitmepäevase lausjoomingu aroomid tunnen padualkohoolikuga kooselu praktika põhjal enamasti eksimatult ära 😦 Mitte, et ma ise tollal joonud oleksin, aga lõhnad on meeles. Jõudsin isegi korraks mõelda, et jumal tänatud enam ei pea sarnaseid olukordi taluma.

Vanem proua haaras telefoni ja kutsus kiirabi. Noormehed tõstsid uinunud isiku külili, nagu kiirabi käskis ja edasi jäi üle vaid oodata. Ma julgesin kommenteerida, et mees on ilmselt purjus. Kaasas oli tal odavat 40-kraadist jooki, mis mingi ime läbi põrandale kukkumise tervena üle elas.

Ja siis läks lahti! Ma sain kolme proua käes sellise koosa, et hea, et kotiga ei virutatud. Mis tähendab purjus?!? See pole kellegi diagnoos. Äkki mees võttis sõbraga ühe õlle ja nüüd on epilepsias või suhkruhaiguses või mõlemas korraga. Julgesin vastata, et ega ma arstiabi keelanud või tähelepanuta jätnud. Ma tõdesin lihtsalt, et suure tõenäosusega on kukkumine alkoholijoobest.

Kõrva näpistamisele reageeris mees ägeda käevibutamise ja rusikaga vehkimisega. Seega polnud koomas, täitsa elus oli. Lihtsalt silmi lahti ei teinud. Sellise reakstsiooniga tüüpe ma rohkem ei torgi, sest ise haiglasse sattuda ei taha. Aga see polnud prouadele põhjendus. Ma olen hoolimatu, küll prouad teavad.

Saabus kiirabi. Näpistas kõrvast. Tüüp lõi rusika artile kahe jala vahele. Tohter lahkus. Mõne minuti pärast lohistati ja seejärel tassiti mees välja. “Ah, purjus on. Võib-olla sai põrutada kah,” tõdes üks kiirabitöötaja. 40-kraadine peaparandaja läks ausa kaubana õue kaasa.

Buss liikus edasi. Ma olin trotsi täis. Oleks ma siis selline, kes igast maas vedelejatest üle või mööda astuks. Aga sõimata sain ikka!

Advertisements

One response to “Põrand verine ja prouad paanikas

  1. Usun, et südametunnistusest piisab. Üsna mõtetu on vaielda kaaskodanikega, kelle hulgas leidub alati Kõvahäälne Teadjamees. Oma närvidel on ka hind! Kui oled ise enda tegevusega rahul, on kõik hästi.
    Sekkuma peaks ehk siis, kui kannatanule juba liiga tegema hakatakse. Sedagi juhtub. Kus siis aga peatuma peaks, kas vestluse üleminekul kisaks või kisa üleminekul käsikähmluseks… võta sa kinni!

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s