Tootjad saavad küll, kui tahavad


Aastaid on mind häirinud toiduainete tööstuse jutt, et kliendid ise tahavad maitsetugevdajatega toitu, muu ei maitsevat. Et kliendid ise eelistavad pika säilivusega toitu, seega säilitusained on vastutulek kliendile. Et kliendid ise armastavad värvilisi ja lõhnavaid toite, seega värv- ja lõhnaainete lisamine on klientide hüvanguks. Ja üldse, vähemate kunstlike ainetega pole poeleti tarbeks võimalik toitu toota. Seda viimast kuuleb eriti lihatoodete ja kalatoodete tootjate käest.

Õnneks on mood muutumas. Nurinat lisaainete pärast on olnud väga palju ja inimesed on hakanud oma raha tavapoodidest mujale viima. Nutikamad tootjad on avastanud, et “uudne” ehk taasleitud turunišš on naturaalsema maitsega tooted, kuhu pole lisatud maitsetugevdajat ega muid lisaaineid. Või kui lisaaineid on lisatud, on neid tavapärasest vähem. Nii saab pakendile lüüa suure sildi, et toode on näiteks “maitsetugevdajavaba”.

Ma olen kahe käega sellise trendi poolt! Minu silmis on sellised arengud märgiks, et aktiivse tarbija arvamus loeb.

Just eile sõin keedukartulit heeringa kastmega. Ja heeringas oli maitsetugevdajata. Väga hea oli! Polnud maitsetu plönn, milline maitsetugevdajata kala pidavat tootjate arvates olema, vaid vasupidi.

Advertisements

2 responses to “Tootjad saavad küll, kui tahavad

  1. Ja alles oli BBC sari, kus räägiti kui looduslikud ja toredad on enamus E ained.
    Naljakas asi on nende E – ainetega.
    Kunagi sai ilma.
    Siis korraga oli neid igal pool ning kuidagi ei saanud ilma.
    Ja nüüd nagu mööda minnes võetakse ilusti jälle ained toodetest välja 🙂
    Osad teadlased räägivad, kuidas E ained on puhas surm.
    Teised teevad nüüd, peale aastate pikkust E aine tralli, dokuka, kus väidavad, et tegelt on tegu jumala toredate ja looduslike lisanditega 🙂
    Ausalt, ei viitsi isegi süveneda sellesse teemasse.
    Lihtsalt, vaadates lettidel looduslähedaste toiduainete hindu, mis kohati on ruudus mitte nii looduslike toodetega, on tiba raske uskuda, et tootjad suravad looduslikke E aineid odavkaupadesse. Või, et varem tehti soodsa keemialabori valemiga pulbrit ja nüüd korraga korjatakse pea kadunud rabadest üks haaval jõhvikaid ja kasutatakse neid säilitavate ainetena 😀 seejuures ilma hinda tõstmata.
    Vaata kust otsast tahad, asi on mäda 🙂

  2. eile helistas mees mulle poest ja küsis, et kui ma viimati heeringat valisin, kas leidsin mõne, mille sees pole E211, mis on samuti kahjulike E-ainete nimekirjas. ütlesin, et ma ei lugenud silte, võtsin tolle, millele oli suurelt kirjutatud, et ei sisalda E621.

    paraku jah… naatriumglutamaat pole sugugi ainus kahjulik E-aine. ometi mõjub suur teavitus selle puudumise kohta automaatselt usaldusväärsusena. ja noh, eks seegi on suur samm edasi, et naatriumglutamaati järjest välja roogitakse. sest tõepoolest, see ON idiootne jutt, et puhast toitu ei kannata müüa.

    aga mina sain igatahes meeldetuletuse, et silte peab ikka lugema. kogu aeg. ja hea meel on, et mees minuga ühel nõul on.

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s