Kirjaneitsid versus oraatorid


Mulle tundub, et inimesed jagunevad tunnete väljendamise osas kolme leeri – on need, kes on osavad oma mõtetest ja tunnetest kirjutama; on need, kes eelistavad rääkiga; ja on need, kes ei puuduta tundeteemat kunagi.

Mina kuulun kirjutavate tundeinimeste leeri. Kui ma peaksin oma tunnetest silmast-silma otse rääkima, siis edastaksin südame puperdades vestluspartnerile vaid üksikuid lauseid ja loodaksin, et ülejäänu mõtleb ta ise juurde. See on vist mingi imelik kiiks, aga sama teksti on mul üsna lihtne kirja panna.

Ma tunnen mitut inimest, kes enne jätaksid oma mõtted avaldamata, kui neid kirja paneksid. Samas suudavad nad otse ja kõhkluseta oma emotsioonidest rääkida. Lausa imetlusväärne, kui kenasti suudetakse oma mõtted lausetesse seada. Kui vaid suudaks ise ka!

Ja siis kolmas koolkond, kes on vaikijate seltskond. Kui just miskit erakorralist ei juhtu, siis nende inimeste käest tundeteemalisi arvamusavaldusi ei kuulda.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s