Keeleoskus kui ravikindlustuse II sammas


Lugesin taas paar tundi meditsiinitekste, et saada aimu teatud ravivormidest, millega mu hea sõber lähiajal silmitsi on. Ja lausa kurjaks tegi, et eesti keeles on internetis üleval väga vähe normaalset meditsiinikirjandust raskemate haiguste kohta.

Tahad infot, siis enne jõuad seitsme erineva kalli hinnakirjaga posija veebilehele, kui saad kätte selgitused, mida mingi operatsioon või ravivorm endast kujutab.

Aga meditsiiniinfot on inimesel vaja, sest tohtrite hulgas on vaikimine ja minimaalse info jagamine paraku endiselt moes. Pole siis ime, et paljud patsiendid jõuavad imearstide juurde ja sealt edasi kalmistule. Posijad vähemalt näiliselt suhtlevad…

On olemas  leheküljed nagu inimene.ee, kliinik.ee, arst.ee, aga normaalset infot leiab neilt lehtedelt vaid üldtuntud haiguste kohta. Kui tõbi on haruldasem, peadki leppima kas omakeelse posijate jutuga, üksikute infokildudega või võõrkeelse materjaliga.

Kuna tänase otsingu omakeelne info osutus taas väga napisõnaliseks, suundusin rahvusvahelistele saitidele. Ja oh üllatust, kui keel vahetus, muutusid ka paljud olulised näitajad tekstides.😦

Ma saan aru, et raviviisid võivad erinevate artide hinnangul erinevad olla, aga kui näiteks ellujäämise %-d erinevad eestikeelsetel ja rahvusvahelistel saitidel lausa mitmekümne protsendi võrra, siis on tõlked eesti keelde ju suisa eksitavad.

Kui tahad põhjalikku infot elukvaliteedi ja erinevate ravivormide kohta (mitte ainult põhjuste, haigustunnuste kohta), siis on võõrkeelte oskamine praktiliselt ainust võimalus.

Minu järeldus tänase lugemise põhjal on, et ühte-kahte võõrkeelt tasub vähemalt lugemise tasemel osata. Muidu võib juhtuda, et haigeks jäädes ootab ees Sahara kõrbe suurune infopõud.

3 responses to “Keeleoskus kui ravikindlustuse II sammas

  1. loen ja mõtlen, et mul on kas a) arstidega vedanud või olen ma b) vähenõudlik. igatahes kui ma olen mingi asja kohta oma arstidelt täpsustusi küsinud, olen ma neid ka saanud. muidugi, mul ei ole ka midagi väga haruldast olnud, ikka üsna tavalised asjad.
    aga kui perearsti jms saab veel valida, siis nt peale neuroloogi, kellega oli täpselt kaks kokkupuudet, kirurgile minnes olin küll natuke paanikas, et mis nüüd saama hakkab. ja see oli müstiline, kui põhjalikult (ning mu oma seljast pilti näidates) mulle kõik ära seletati. ka ma olin enne teinud netis eeltööd ja jõudnud ingliskeelsete lehtedeni, takkajärele ütlen, et polekski vaja läinud selle arstiga.
    aga jah, olen ka mõistnud, et alati see asi nii ladusalt ei lähe.

  2. Variant a kahjuks siin kirjeldatud juhtumi juures.

  3. Võib- olla on % lihtsalt kahekordselt tõlgitud, ehk siis teisendatud meie vabariigi statistikasse? Ei ole ju ravitulemused eri riikides siiski ühesugused.
    Kui tõlkida Sveitsi artikkel pantu keelde, ei parane ju viimase riigi ravitulemused kuidagi… kahjuks…

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s