Sooline metamorfoos


Täna juhtus selline huvitav lugu, et suutsin punastada iseenda mõtte peale. Ja seda ei tee ma tavaliselt isegi siis, kui mul avalikus kohas väga veidrad mõtted on. Nimelt kohtusin sügisese vahtra all vihmasajus muutuste meistri endaga.

Läksin hommikul poodi, et osta piima ja saia. Olin süübinud mõttesse, et vajan ka uut vihmavarju, sest mind aastaid ausalt teeninud vari andis otsad. Ja järsku jäin ma vaatama imeilusat naist…

Ei midagi siivutut, aga ta oli tõesti nii kena! Tumedajuukseline, rosinasilmne, veidi üle põlve seelikuga, täpselt õige kontsakõrgusega, suurepärase meigiga ja rõhutatult kurviline… Lühikese karvakraelise mantliga ja viimase peal (aga väga tagasihoidliku) maniküüriga – just nii, nagu diivad 1940-1950-ndate aastate filmides. Kiharad oli silmapaistvalt kenasti seatud, need olid näinud neid vanamoodsaid lokirulle…

Ma sõna otseses mõttes vaatasin, kohe pikalt vaatasin. Ja siis tabasin ennast ehmatuselt. Ma teadsin seda inimest! “Ruskaja krassavitsa” asemel jalutas mulle vastu naabermaja “molodoi paren”.

Tundsin, kuidas mul värv näkku tuli, põskedes torkima hakkas ja pilk mõtteid kontrollima asus. Aadama õun oli kenasti salli taha varjatud, aga muidu too sama mees, kes iga päev oma koera jalutab platsi peal…

Sel hetkel sai diiva aru, et mina sain aru ja pööras pilgu ära, millest on väga kahju, sest tulemus oli super! Kui soolised metamorfoosid mõnel sedavõrd õnnestuvad, siis lasku edasi. Minu poolt 5+!

Advertisements

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s