Laenata? Laenamata jätta?


Ma pole kunagi arvanud, et vajaksin enda hästi tundmiseks suurt hunnikut raha. Lähedaste inimeste olemasolu on palju tähtsam.

Ma võin väga väikeste summadega hakkama saada ja ikkagi ennast hästi tunda. Olen teinud oma elus ka seda, et võtnud kuuks või kaheks palgata puhkust ning ikkagi hakkama saanud ja ennast mõnusalt tundnud.

Aga mõnikord, sellistel päevadel nagu täna tahaksin, et mul oleks pangas piisavalt vaba raha, et muretult paar tuhandet välja käia. Mu nõukaaegsest hambaravist õrnaks muutunud purihammas läks pooleks.

Olen selle hamba kohta juba diagnoosi saanud ja tean, et ainus lahendus on implantaat – ravi, mis seab mu valiku ette kas auk hambareas või pangalaen. 😦 Pangalaen on midagi, mida ma oma ellu üldse ei taha.

Lasin kunagi oma silmi lõigata, et paremini näha ja pärast maksin mitu aastat. Paisab, et nüüd on tulemas sarnane olukord. Kurb!

Advertisements

One response to “Laenata? Laenamata jätta?

  1. Purihambaga pole nii hull olukord kui seda on eesmine lõikehammas.
    Isegi siis, kui naeru lõkerdada suu kõrvuni, ei paista tühimik purihamba kohal väljagi.
    See, et igemetohtriga asja arutades jõudsite implantaadi manu, mis koormab sinu tengelpunga, siin on tohtri huvid mängus.
    Mul on üks purilane välja tõmmatud, ei sega see sugugi toidu mälumist.
    Esilõikehamba kaotus oli mul märksa suurem löök – siiamaani valin seltskonda, kuhu võiks ilmuda n.n. “sigaretihoidjaga”.
    Mul kah nõukaaegse hambaravi tulem – hetkel kolm hammast välja tõmmatud.

    Tegelikult valik on sinu!

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s