Keelekasutus netisuhtluses


2006. aastal ilmunud ÕS-is on ligikaudu 130 000 eestikeelset sõna, millest üsna paljud suudavad väljendada meie emotsioone ja arvamusi. Kuid sellest olenemata ei väljendu meie keelerikkus kuidagi meie igapäevases netisuhtluses.

“Kas saame kokku?”
“Ok.”
“Kas tulen sulle vastu”
“Ok”
“Kas kell 8?”
“Ok”
“Tsau.”
“Ok”

Samas võiksime öelda: “Jah, muidugi!”, “Kui sa tahad!”, ” Hea küll!”, “Kokku lepitud!”, “Hüva!”, “Olgu!”, “Kui väga vaja!” jne. On ju vähemalt sada erinevat viisi, kuidas nõusolekut meie omas väljendusrikkas keeles öelda.

Mu sõbranna kord mainis, et kirjutas kohtumise idee vastuseks “Öak!” ja vestluspartner ei pannud seda tähele, sest oli harjunud vastusega “Ok”.

“Kas sulle mu ettepanek koostöö osas sobib?”
“Ok.”
“Kas sa saad esmaspäeval alustada?”
“Ok.”
“Kas ülesanne on jõukohane?”
“On ok.”

Mida see “Ok” tähendab? Kas oli piisav? Kas tegelikult oleks pidanud paremini läbi rääkima? Kas eriti ei huvita? Kas ei julge ei öelda? Kas võtab rõõmust hüppama? Kas ei viitsi vestlust lugeda?

“OK.” on ebaisikuline ja emotsioonitu. “Ok” ei väljenda tegelikku arvamust. “Ok” on vabatahtlik valik olla igav vestluspartner.

Mitte, et ma ise “OK” harjumusest 100% prii oleksin.🙂

8 responses to “Keelekasutus netisuhtluses

  1. Ma mäletan üht enda tuttavat, kes kasutas sõna “Ok” hoopis teisel viisil; ta ütles “Ok” siis, kui kellegi peale solvunud oli. Inimene võis midagi küsida või öelda ja ta ütles selle peale lihtsalt “Ok”, et enda solvumist väljendada.

    Mulle meeldib see postitus väga, sest ma ise püüan seda “sõna” põhimõtteliselt vältida. Väga tahaks ka, et inimesed kasutaksid Facebookis ja messengerides õiget kirjakeelt.

  2. Olen jällegi keelerikkuse kasutamise poolt, aga täielikult õige kirjakeele vastu nimetet paigus! Kus siis veel kasutada slängi & fantaasiarikkaid lühendeid, kui mitte fb-s, messereis & muis netikeskkonnis! Ning släng on keelerikkuse võõrandamatu & lahutamatu osa. Soomlased on juba ammugi avastanud, kui oluline on hoolitseda ka slängi hea käekäigu eest ning samastanud slängi iidsete piirkondlike keelemurretega. Miks meie siis veel “õiget kirjakeelt” taga ajame ning ei taha mitte anda slängile väljateenit kohta võro kiile & saare murde kõrval?

    • Ma pooldan kasvõi slängi, kui see toob kaasa rikkama kõnepruugi.

    • Ma arvan, et inimesed kasutavad slänge juba piisavalt palju kõnekeeles; milleks neid kirjakeelde veel lisada? Ma isiklikult tunnen, et kirjakeel võiks olla reguleeritud, et oleks kohe lihtsam aru saada.

  3. Samas võiksime öelda: “Jah, muidugi!”, “Kui sa tahad!”, ” Hea küll!”, “Kokku lepitud!”, “Hüva!”, “Olgu!”, “Kui väga vaja!” jne.

    Panen tähele, et autor kasutab (kirjalikus tekstis) lühendit “jne” (3 tähemärki) “ja nii edasi” (12) asemel. Miks siis mitte kasutada “OK” (2) eelpooltoodud 12/12/8/13/4/4/13 tähemärgiste väljendite asemel? See on ju funktsionaalselt lihtsalt üks lühend, ka tema võõrkeelne päritolu pole selles mõttes kuigivõrd oluline.

  4. No see sinu näide on ilmselgelt liiga ülepingutatud ja suvaline. Keegi ei suhtle pidevalt ok visates igale küsimusele. See suhtlus ei kestaks kuigi kaua.
    Kui kaks inimest netis ikka SUHTLEVAD, kasutatakse igasuguseid sõnu ja väljendeid sh. võõrkeelseid ja slängi.

    Võta lihtsalt ühe kitsa inimhulga (oma tuttavad) ja kõige labasema näite, üldistad seda tervele netisuhtlusele, keelele? Ajuvaba, kas pole?🙂

  5. Mina teen netisuhtluses selgelt vahet blogitekstil, facebooki v. foorumisuhtlusel ja chatiakna suhtlusel. Blogiteksti, eriti põhisissekande puhul, on tõesti oluline ka keele ilu, väljendusrikkus, mahlakus jne. Blogisissekanne on pigem kirjanduslik tekst. Sellist laadi netisuhtluse puhul võtame me endale aega ja keskendume ka kvaliteedile.
    Järgmine tasand on Facebook ja Twitter. Seal on juba oluline teha kompromiss, sest teksti pikkus on sageli piiratud. Järelikult pean hakkama oma keelekasutust ratsionaliseerima ning mahlakuse asemel valima pigem lakoonilisuse ja lühiduse. Alguses mulle see üldse ei meeldinud, ent nüüd leian, et sellel on oma võlu, sest see õpetab just loogilisust ja konkreetsust. Lisaks võib väga intensiivselt kommenteeritava teema all väga pikalt mõteldes ja viimistledes juhtuda see, et me oleme kellelegi vastamas, ent vahepeal jõuavad 2 või 3 teist inimest omad kommentaarid ära saata ning siis ripub meie sisukas vastus täiesti õhus ja me peame hakkama seda kohe parandama, et üldse aru saadaks, millele me reageerime.
    Kolmas tasand on aga kõikvõimalikud chatiaknad ja skaipid-messengerid. Seal on meil korraga vajadus ütelda võimalikult lühikese aja ning võimalikult väheste sõrmeliigutustega ära võimalikult palju ning “ok”, “mhmh”, “:LOL”, erinevad emotikonid jne. on kõik üheks võimaluseks oma keelt veelgi ratsionaliseerida.

    Muuseas, väga tihti peavad inimesed mitmeid vestlusi korraga, minu enda rekord (FB chat, Skype + Live Messenger) on olnud 7 korraga käsil olevat vestlust, kus mitte keegi vestluskaaslastest polnud nõus ootama, millal ma eelmise lõpetan ja olid pigem valmis taluma minu “mhmh” ja “ok” laadseid repliike, et oma asjad hinge pealt ära kõnelda.

    Kindlasti ei ole ma oma keelekasutuses chatis (ehh, mul ei tule selle kohta üldse head eestikeelset sõna meelde) sugugi nii lakooniline nagu ülaltoodud näide, aga mingil juhul ei hakkaks ma järjekordse repliigi jaoks võtma seda 10 minutit, mis mul on kulunud käesoleva kommentaari kirjutamise, ülelugemise, parandamise ja viimistlemise peale.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s