Soovide soovimisest


Viru folgil Haydamaky kontserdi ajal läksin lava ees seismise asemel mereranda. Muusika oli liiga valju.

Kuulasin muusikat rannal kividel seistes merekohina saatel ning vaatasin kauguses keerutavat äikest. Olin mererannal ihuüksi.

Ühel hetkel tundin vastupandamatut soovi mängida soovide soovimise mängu. Et kui ütlen kõva häälega soovi ja loen viieni ning näen selle aja jooksul äikest, siis see soov täitub. Kui äikest ei ole, siis ei täitu.

Ma improviseerisin. Ma pole kunagi mingi eriline ennustaja olnud. Aga sel õhtul, selles rannas ja selle muusika taustal tuli mu pähe just selline mõte.

Äikese poolt said jah vastuse kolm soovi. Tegelikult olid need kolm mulle kõige olulisemad soovid üldse sel hetkel. Ma ise ka imestasin, et suutsin õigeid soove soovida sünkroonis äikesega.

Kolmest soovist kaks tulid väga kergelt ja olid omakasupüüdmatud, puudutades teiste inimeste heaolu. Viimane soov puudutas otseselt mind ennast ja oli igati omakasupüüdlik.

Kui Haydamaky lõpetas, ütlesin need kolm soovi veel eraldi kõva häälega välja. Ausalt öeldes hakkas kõhe. Korraks tekkis soovimise paanika.

Kui olin oma soovid kõva häälega merele välja öelnud, käis peast läbi mõte, et äkki oleks pidanud ennast kuidagi täpsemalt väljendama… Ja otse loomulikult lõi selle peale äike😀

Omakasupüüdlik soov täitus osaliselt juba mõne tunni pärast.

….

Nädalake hiljem sattusin Tallinna vanalinnas jalutades Ukraina kolmekäelise jumalaema kirikusse. Teadsin, et seal kirikus on soovide postkast, kuhu kirjakest jättes, sinu soovide eest munk palvetab.

Ostsin kirikust käsitöökaardi ja panin uuesti kirja kolm soovi. Kaks esimest soovi olid need samad omakasupüüdmatud, aga kolmas oli hoopis teise sõnastusega. Ma olin vahepeal palju uut infot juurde saanud ja vana soovi täpseks kordamiseks polnud enam julgust.

…..

Eelmisel nädalal jalutasin Ukraina kirikust Laboratooriumi tänaval uuesti mööda. Ja ma ei saanud lahti mõttest, et see kolmas isiklik soov oli endiselt valesti soovitud. Mitte soov polnud vale, selles ma ei kahtle, vaid sõnastus polnud hea.

Balti jaamast koju sõites otsisin oma ajusagarate vahelt välja skeptilisuse ja tõin endale mitmeid põhjendusi, miks ma ei peaks sellistele asjadele üldse mõtlema. Aga skeptiku veenmisoskus jäi sel korral müstikule alla ja minus on ikka veel mõttepisik, et ma peaksin oma soovi sõnastama kuidagi teisiti.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s