Kes vastutab seksi tagajärgede eest?


Kui kaks inimest seksivad omavahel kummi kasutades ja seejuures on kokku leppinud, et nende vahel ei saa kunagi tõsist suhet olema, või on kokku leppitud laste mitte saamises, aga juhtumisi naine ikkagi rasestub ning lapse alles jätab, vat sellises olukorras ma mõistan meeste nurinat, et nad pole last soovinud, kulud lapsele on liiga suured või neid on tuluteenimise osas ära kasutatud.

Kui aga lapse saab paar, kes on koos elanud aastaid, kus meespool teab, et naine tablette ei kasuta ning ikkagi seksitakse ilma kummita, siis pole mu meelest enam eriti palju järel mõistlikke põhjendusi, miks peaks lapse kasvatamine ja tema eest maksmine  olema ainult naise kanda. Erandiks on vast ainult sellised olukorrad, kus on enne eostamist juba nõnda kokku lepitud.

Mu tutvusringkonda on paraku tekkinud järjest enam paare, kus üks osapooltest (enamasti meespool) on mõned aastad pärast lapse saamist otsustanud, et nüüd aitab, pühime käed lapse teemast puhtaks. Olen kuulnud ka ühest sellisest paarist, kus “müts kuklas ja süüdimatu pilk silmis” lahkujaks oli naine.

Kuid küsimus ei olegi niivõrd lahkumises või jäämises, sest lahkuminekuid tuleb ikka ette, vaid põhimõttes, et kas lapse eest peaksid pärast lahkuminekut maksma ja hoolitsema mõlemad vanemad või on ühel osapoolel õigust otsustada, et tema võtab nüüd nt kaheaastase või äkki hoopis kümneaastase makse- ja tegevuspuhkuse. Raha on, töö on, võimalus on, aga lihtsalt ei maksa, ei tegele…

Ma ei teagi, ehk olen ma liiga naiivse ellusuhtumisega, võib-olla mõne jaoks ka vanamoodne või väikekodanlik, aga kooselust sündinud lapse vastu võiksid huvi üles näidata mõlemad vanemad, sest see ringisilkaja on ju osake mõlemast. Lahkuminek ei tähenda ju reeglina seda, et laps ei saaks või ei tohiks kohtudas mõlema vanemaga.

Maksmise nurinast saan ma aru ka juhul, kui üks vanem teisele ilma suurema põhjuseta lapsega kohtumist keelab või nõutakse ülisuuri summasid. Kui aga olemas on nii kohtumisvõimalus kui ka mõistliku summa tunnetus ja laps saadi vastastikusel teadmisel, siis minu silmis on maksmisest kõrvale hoidmine petmine. Just nimelt petmine, usalduse petmine! Ja eelkõige oma lapse petmine!

Mida siis teha? Mis on lapsele on vähem traumeeriv? Kas see, kui üks vanematest sunnib teist kohtu kaudu maksma? Või see, kui lõpetatakse 100-protsendiliselt suhtlemine, sest  nii kulub maksval vanemal närvirakke vähem? Või see, et laps näeb, kuidas üks pettunud vanem laseb endale majanduslikult liiga teha ja isegi ei nõua seda, millele tal õigus on?  Või see, et rääkida lapsele olukorrast ja anda talle tahtmatult põhjus kahelda teise vanema armastuses? Kas halbade lahenduste hulgas on mõni vähem halb?

___________________________________________

Üsna samasse teemasse kirjutas ka Ajakaja.

5 responses to “Kes vastutab seksi tagajärgede eest?

  1. Selle esimese lõiguga on tegelikult nii, et loodus tahab, et laps sünniks – ehk siis naise kehas toimuvad pärast rasestumist hormonaalsed muutused, mis enamasti muudavad teda emalikumaks, hoolitsevamaks ja mõte abordist tundub talle kohutav. Mul on üsna mitu tuttavat, kes on muidu täielikud “ei mina lapsi taha” inimesed, aga kes on tunnistanud, et rasestudes sõitis katus totaalselt ära. Need, kes aborti tegid, ütlevad, et juba mõned päevad pärast aborti imestasid ise ka, kuidas on võimalik, et nad väikese rakukogumi suhtes sellist emakana tunnet kogesid. Mehed ilmselt pole võimelised seda üldse mõistma.

    Teiseks, abort ON ka tänapäeval siiski meditsiiniliselt ohtlik. Jah, mõni naine võib teha kümme aborti ja hiljem ikka normaalselt rasestuda, aga tunnen isiklikult naist, kes tegi aborti (mitte nõukaajal, vaid mõned aastad tagasi), pärast seda võttis antibiootikume, kuid ikkagi tekkis põletik ja arst ütles 20aastasele naisele, et tõenäoliselt ei saa ta enam kunagi lapsi. Peatselt leidis ta mehe, keda oleks tahtnud näha oma abikaasana ja kui asi kooseluks läks, loobus ta lihtsalt igasugustest rasestumisvastastest vahenditest, kuigi rasedust ei planeerinud.Õnneks jäi ta umbes viie aasta pärast siiski rasedaks ja laps sündis terve ja toredana, aga ta jääb naisele, kes unistas vähemalt kolmelapselisest perekonnast, arstide sõnul siiski ainukeseks. Ilmselt on neil õigus, sest järgmise viie aasta jooksul pole uut imet sündinud.

    • Ma tean seda “abort ei tule kõne alla” faasi. Mul oli lapseootele jäädes selline tunne, et justkui oleks mu sees mingi ime sündimas. Ja selle ime hävitamine tundus sõna otseses mõttes kohutav. See, kuidas hormoonid nädala-paariga katuse sassi lõid ja emainstinkti tekitasid, see oli uskumatu. Ma oleksin lapse ka siis alles jätnud, kui mees oleks teate peale ära läinud.

  2. Soovid ei pruugi muidugi samad olla ja lapsega suhtlema ei saa keegi sundida, aga kui alguses kumbki last ei taha, aga laps siiski nö omal soovil tuleb, tuleb ta ju paratamatult ka üles kasvatada ja vastutus on sellises olukorras ju juba mõlemal.

  3. Ehk on lihtsam võtta laps oma eraprojektiks, kui loota teise vanema peale.

    Samas ei taha võtta lapselt võimalust oma isa tunda. Olgu isa, milline ta parasjagu on, on tegemist ikkagi isaga. Laps peaks saama teha ise oma otsused suhtlemise osas.

    Nii tekibki olukord, kus laps ootab suhtlemist ja loodab, mina maksan kulud ja teine osapool tundub kulli ja kirja viskavat.

    Kui ma oleksin kuulnud kategoorilist ei-vastust, et lapsi üldse ei soovita, siis oleksin suhtest lahkunud enne lapseootele jäämist.

    Või ehk oleks olnud parem, kui otsus lapsega mitte suhtlemise ja mitte toetamise osas oleks tulnud kohe rasedusest teada saades, siis poleks lapsel ootuseid.

    Samas, olgu suhted, millised nad on. Ma olen tänulik toreda ja vahva lapse eest!

    Ma ei saa muuta minevikku, saan keskenduda ainult tulevikule. Paraku.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s