Vabadusest ja lõhnavabadusest


Hiljuti vestlesin ühe tuttavaga, kes teatas, et ta ei tunne enam millegipärast lillelõhna. Et lõhnataju on jäänud palju kesisemaks. Ta tundvat vaid põhilõhnu, aga enamik neist lõhnadest olevat halvad. Ei ma mõistnud selle kurtmise peale esiteks midagi arvata. Mõne aja pärast suundusin majapidamise tualettruumi ja tulin sealt esimese hooga ka selg ees tagasi. Pistikusse oli torgatud mingi lõhnapritsija, mille vänge aroom võttis mul esiteks silmad kipitama.

Kuna ruumis, kus kuningas üksi käib, oli vaja siiski ära käia, võtsin ennast lõhnašokist hoolimata kokku. Vannitoa riiulid olid täis lõhnavaid kreeme, lõhnaõlisid, seepe ja šampoone, tualettpaber oli lõhnastatud, vetsupotis oli männilõhnaline vetsuseep, nurgas seisis lapsemähkmete pakk, mis oli ka aaloelõhnaline, hambapasta lubas piparmündi lõhna ja suuvesi oli teepuuõli lõhnaline. Pärast kätepesu suundusin pesumasina juurde käsi kuivatama ja sealt vaatasid mulle vastu alpi- ja kummelilõhnalised pesupesemisvahendid. Sellise lõhnaarsenali juures ei saagi ju looduse lõhnasid tunda!

Nii ei tunne me ka kaaslaste ega iseenda lõhna. Lisaks tavamõistes lõhnale tajume me väidetavalt üsna sarnasel viisil ka feromoone. Feromoonid on lõhnasõnumeid saatvad keemilised ühendid meie kehades, mida seostatakse ka seksuaalsusega. Mõned teadlased usuvad neisse ühenditesse pühendumusega ja teised peavad feromoone parajaks müüdiks.

Idamaised targad raamatud soovitavad kaaslast enne voodisse minekut nuusutada. Õige sobivuse pidavat ära tundma nii, et tahad kaaslase lõhnastamata ihu üha jälle ja jälle nuusutada.

Feromoonide mõjuks loevad osad teadlased ka asjaolu, et samas elamises elavatel naistel läheb tsükkel tavaliselt sarnaseks. Ehk, kui ühel naisel on ovulatsioon, on see suure tõenäosusega ka teisel.

Mind on juba aastaid huvitanud, kas keegi on kunagi uurinud sünteetiliste lõhnade mõju inimese seksuaalsusele. Kui meile söödetakse ette pidevalt valeinfot, mida paika sobimatud lõhnad (nt alpiaasade sünteetiline lõhn linnakorteris) kindlasti teevad, siis kas me üldse suudame selle lõhnamüra sees veel vajalikke ja olulisi lõhnu või feromoone eristada. Kas sünteetilised lõhnad ei sega meie loomulikku lõhnataju?

Kui naine saab lapse, siis tal soovitatakse loobuda sünteetilistest lõhnadest, või isegi kõikidest kehavõõrastest lõhnadest üldse, et mitte ajada segadusse oma sülelast. Kas täiskasvanud eristavad siis lõhnu paremini, kui näiteks 3- või 6-kuulised lapsed?

Äkki on meie üha kaootilisemaks muutuvas ühiskonnas oma roll ka lõhnadel? Kui me ei taju teiste inimeste lõhnasõnumeid, siis me jääme ilma olulisest infost. Mehed ei taju naisi, naised ei taju mehi, lapsed võõrduvad kiiremini rinnast jms.

Normaalse hügieeni, mõistliku toitumise  ja terve olemise korral pole loomulikel kehalõhnadel midagi häda.

2 responses to “Vabadusest ja lõhnavabadusest

  1. lõhnataju ja näljatunne on omavahel sõltuvuses, kui oled mõõdukalt näljane\ söönud siis tajud ka lõhnu paremini

  2. Kusjuures mulle on alati meeldinud oma mehi kaenla alt nuusutada. Eriti hea on pärast pesemist, kui pole endale jõutud veel kõiksugu vahendeid peale kallata ;-)))

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s