Kas puuetega inimesed on olemas?


Täna Prismas käies juhtusin kuulma kahe ratastoolis oleva inimese vestlust. “Mulle meeldib see hallikas särk. Mis sa arvad sellest?” küsis esimene. “Seda arvan, et ma ei taha minna müüjat otsima. Krt, riidepoodides võiks olla pulk, millega riidepuu stangelt kätte saab. On’s see nii raske? Plakateid jõuavad treida, aga pulk on liiga kallis,” vastas teine.

Kas me teame, kuidas elavad või mida mõtlevad erivajadustega inimesed meie kõrval?

….

Eestis on Statistikaameti 2010. aasta andmetel üle  128 000 inimese, kellele on erineva raskusastmega puue määratud. Seega vähemalt iga kümnes inimene omab mõnda piisavalt tõsist probleemi. Aga kus on need inimesed meie igapäevaelus? Kus on nad meie meedias? Peale Puutepunkti saate ja Maarja küla mulle esimese hooga aktiivselt nähtaval olijaid ei meenunudki.

Meenus hoopis üks töökaaslane, kes kunagi arutles, et teda ei häiri inimeste eripärad, aga ta tunneb ennast kohmetult, sest tal puuduvad nii teadmised käitumistavadest kui sõnavara. Nii pidi ta ükskord samas autos sõitma mehega, kes oli jalgadeta ja sõitis ringi ratastoolis. Töökaaslane ütles, et tal oli meeletu huvi kuulata meest ja saada infot lisaks. Mees oli väga sümpaatne. Aga ta ei julgenud küsimusi küsida. Näiteks ei teadnud ta, kuidas peaks ratastoolis liikujat kutsuma. Invaliid on halvamaiguline sõna. Puudega inimene kõlab kahemõtteliselt. Ratastooli kasutaja kõlas nagu probleemi rõhutamine. Nii jättis ta küsimused küsimata. Samuti oleks ta teada tahtnud, kuidas mees ratastooli rattus. Kas ratastooliga on raske liikuda? Mis meest huvitab? Kuidas ta tööpäev välja näeb?  Aga nende mõtete peale tundis töökaaslane, et äkki see on liiga pealetükkiv. Äkki polegi ilus inimeselt selliste asjade kohta uurida? Pärast autosõitu pikniku ajal mõtles töökaaslane, et läheb vestleb siis kõikvõimalikest muudest teemadest, sest puudest ei pea rääkima. Või kui inimene ise tahab, küll ta räägib ise. Aga ta keeras poole tee peal otsa ringi, sest tal tekkis uus küsimus, kas ta peaks vestluse ajal kükitama või on viisakas rääkida püsti seistes, teisest kõrgemal olles.

Ratastool ei ole inimeste ainus tervisehäda. Mõnikord ei paista probleemid üldse välja. Või kui paistavad, siis mitte esmapilgul.

Puue on Eesti ühikonnas tabu. Osalesin kunagi vabatahtlikuna ühel seminaril, kus noored rääkisid ühiskonna probleemidest. Seal tekkis küsimus, mis on puue. Kas inimesi üldse peab jagama tervise alusel? Äkki nimetame hoopis erilisteks inimesteks? Kas puudeta inimesed on olemas? Kas erivajadust peab häbenema või vastupidi sellest rääkima? Niru iseloom on teinekord suurem puudus kui käimisraskused. Paraku jäi igapäevareaalsus peale. Kui nürmikust tüdruk meenutas tööandjate suhtumist tema eripärasse, kadus ka noorte esialgne entusiasm. Tüdruku küsimusele, kas vaegkuuljast andmesisestja on kehvem kui mittevaegkuuljast andmesisestaja, vastas enamus noori pearaputusega. Samas, kui neil paluti olla tööandja rollis ja teha valik, siis jäädi terve töötaja juurde.

Eestis on probleemiks inimeste teadmatus ja tahtmatus laiemalt mõelda. Nt kui linnaosavalitsus paigaldab oma maja juurde kaldtee, mida ratastoolis inimene tegelikkuses ise saatjata kasutada ei saa, siis vaevalt, et seda tehakse tahtlikult. Pigem on kaldtee tegija olnud kas teadmatu või lihtsalt lohakas eesmärgi suhtes. Sama mõttekäiku võib mõelda uutel raudteeplatvormidel seistes, kus ratastoolis inimesel pole tasapindade kõrgusevahe tõttu mingitki lootust ise rongi pääseda. Jääb üle vaid loota, et kui uued rongid on kasutusele võetud, siis probleem kaob.

Mis aitaks? Igal juhul ei aita “Erinevus rikastab” tüüpi projektid, kus pannakse puue ja homoseksuaalsus samasse patta. Selline seos on kahjulik nii puudega inimestele kui homoõiguste eest võitlejaile.

Abiks oleks hoopis see, kui inimesed, kellel on mõni probleem, sellest valehäbita räägiksid. Näiteks kohtasin 2010. aastal üht Jüri nimelist ratastoolis noormeest, kes rääkis mulle pikalt oma igapäevaelust. Pärast seda tundsin, et on nii palju asju, mida ma ei märganud.  Inimesed ei karda ja ei põlga erivajadustega inimesi, nad kardavad pigem võõrast ja erinevat.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s