Kuidas sina surra tahaksid?


Täna otsustas mu poeg küsida söögilauas pannkoogi suutäite vahele eluliselt tähtsa küsimuse: “Emme, kui sina peaksid ära surema, siis mismoodi sa surra tahaksid?” Pean tunnistama, et see on üks vähestest küsimustest, millele ma pole osanud käigu pealt vastata.

“Mmmm… Ma tahaksin, et surm oleks kiire. Mmmm…  Ma tegelikult ei taha veel ära surra. Mulle meeldib elada,” vastasin.

“Emme, ega ma ei tahagi, et sa sureksid. Aga miks sa tahad kiiret suremist? Kas sa kardad?” Kaks nõudlikku halli silma vaatas mulle küsivalt otsa.

“Tegelikult kardan jah. Minust vist sõdurit ei saaks. Ma kardaksin oma elu pärast.”

“Kas päriselt on ka olemas inimesed, kes surma ei karda?” imestas põnn.

“Ma ei tea. Ma päriselt ei tea. Ma arvan, et mõnikord on olukordi, kui hirm muu asja pärast on suurem kui hirm oma elu pärast,” vastasin.

“Kas need, kes ennast ära tapavad, kardavad elu rohkem kui surma?”

“See on üks võimalustest, vist.”

“Emme, mul oleks ka kahju ära surra. Siis me ei saaks enam kõdilooma mängida…”

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s