Kuidas sina surra tahaksid?


Täna otsustas mu poeg küsida söögilauas pannkoogi suutäite vahele eluliselt tähtsa küsimuse: “Emme, kui sina peaksid ära surema, siis mismoodi sa surra tahaksid?” Pean tunnistama, et see on üks vähestest küsimustest, millele ma pole osanud käigu pealt vastata.

“Mmmm… Ma tahaksin, et surm oleks kiire. Mmmm…  Ma tegelikult ei taha veel ära surra. Mulle meeldib elada,” vastasin.

“Emme, ega ma ei tahagi, et sa sureksid. Aga miks sa tahad kiiret suremist? Kas sa kardad?” Kaks nõudlikku halli silma vaatas mulle küsivalt otsa.

“Tegelikult kardan jah. Minust vist sõdurit ei saaks. Ma kardaksin oma elu pärast.”

“Kas päriselt on ka olemas inimesed, kes surma ei karda?” imestas põnn.

“Ma ei tea. Ma päriselt ei tea. Ma arvan, et mõnikord on olukordi, kui hirm muu asja pärast on suurem kui hirm oma elu pärast,” vastasin.

“Kas need, kes ennast ära tapavad, kardavad elu rohkem kui surma?”

“See on üks võimalustest, vist.”

“Emme, mul oleks ka kahju ära surra. Siis me ei saaks enam kõdilooma mängida…”

Advertisements

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s