Meeste allakäiku külades põhjustab “ajude äravool”


Ekspress avaldas artikli Aet Annist´i uurimusest, mille kohaselt Põlvamaa ja Setumaa külades elanikud võõranduvad üksteisest üha enam. Artikkel kirjeldab meeste spiraalset allakäiku, kus joomarlus sunnib mehi elama järjest vähem sobivate naistega. Mehed ei hooli ja tunnevad ennast hästi vaid tulusid varjates ning sõpradega tipsutades. Ma arvan, et probleem pole alkoholis. Probleem on selles, et talukultuuri hääbudes (just see viimaste aastakümnetega juhtus) suundus suurem osa edumeelseid noori mehi kõrgkoolidesse ja linnadesse. Maale jäid need, kes koolis õppida ei soovinud ja keda mujale ei oodatudki.

Kujutage ette ühiskonda, kus regulaarselt eemaldatakse tegusam osa ja koos edasi elama jäävad need, kes ei läbinud katseid. Just see maal juhtunud ongi. Põllumeheks olemine, olenemata töö mitmekesisusest, pole enam populaarne. Töötus on maal suur. Kodukontor pole kõigile sobiv lahendus. Kui mees tahab tänapäeva mõistes edukas olla, siis ta perifeerias asuvasse kodukohta pärast kõrgkooli reeglina ei naase.

Naasevad vaid kodukoha patrioodid või need keda rahuldab tagasihoidlikum karjäär. Tegusate ja edumeelsete maameeste põlvkond vananeb väga kiiresti.

Tänapäeva ühiskond ootab “edukatelt” head palka, väärikat töökohta, konkurentsivõimelist autot, edukust näitavat elusaset, eliitkoolides õppivaid lapsi jms. Kui sa oled aga maapiirkonna keskpärane  IT-mees, Soomes ehitusel rabelev pereisa või poole kohaga keemiaõpetaja, siis sa linlase mõistes “moodsalt edukaks” ei sobi. Edukultusesse ei passi ka töötud.

Miks naised selliseid joodikuid soovivad? Sest neil on vähe valikut. Ainsad valikud, mida naine saab teha  on maalt lahkuda, leida piisavalt vara õige mees, olla üksi või leppida olukorraga. Kui lepitakse mõttetu olukorraga, siis tekibki mööda elamine. Mööda on lihtsam vaadata, kui kaasa mõelda ja realist olla.

Loo kommentaatorid süüdistavad autorit liigses üldistamises. Kindlasti on sedagi. Olen ise kohanud viimase peal edumeelseid, tarkasid ja tänapäeva mõistes edukaid talumehi, aga need mehed on pigem meelt rõõmustavad erandid.

5 responses to “Meeste allakäiku külades põhjustab “ajude äravool”

  1. IT-mees, Soomes töötav ehitaja ja poole kohaga keemiaõpetaja kuuluvad maal edukasse ja jõukasse kõrgklassi. Need mehed, kes liiguvad (ülalpeetavatena) vanemate naiste juurest parmnaiste juurde ja sealt oma ema juurde, on ikka konkreetselt degenereeruvad alkohoolikud. Iseasi, et alkoholismi kui elustiili soodustavaid tegureid on maal väga palju. Tegelikult on neid igal aastakümnel vaikselt lisandunud. Pärast juunipööret oli hääletu alistumise, küüditamiste ja kolhoseerimiste valu, mida uputati. Puskarist sai laostunud külas käibiv maksevahend. Nõukogude võim soosis joomist, kuna joodikust polnud karta riigikukutajat. Kolhoosis maksti haltuura eest pudeliga. Viin tuimendas kondivalu pärast pikki päevi rasketel masinatel rappumist. Nooremad õppisid joomist vanematelt. Siis tuli iseseisvus ja majandusreformid, 80% põllumajandustöökohtadest kadus, asemele tulid agressiivsed alkoreklaamid jne. Nii ta läheb edasi. Alkohol on vaesele ja rumalale inimesele kõige kergemini kättesaadav meelelahutus. Meelelahutusest saab harjumus, harjumusest sõltuvus.

  2. Ei vaidle, et nimetatud ametid ehk valed, aga olen sellegipoolest seda meelt, et nn nutikamate lahkumine soodustas sellise padujoodikute klassi (täpselt seda nad maapiirkondades on) tekkimist.

    Mis aitaks? Vaata edumeelsemaid Eesti külasid. Seal on kas tugev külakeskus, visiooniga eestvedajad või mõni kohalik suurem tööandja. Kui tööandja ütleb resoluutse ei alkoholijoobes töötamisele, kui külakeskus pakub tegevust kasvõi vabatahtlikuna või visionäärid toovad oma nn endistest linnameestest sõbrad kaasa, siis on külasid, kus alkoholi nõiaringist on välja murtud. Kõik kolm võimalust eeldavad tegutsejate sissevoolu” või püsimist.

  3. Mnjah….Tööandjast jääb väheks, ja resoluutset eid on raske ütelda, kui töötajaid valida pole. Tugevad külakeskused ja joodikud poe taga esinevad samuti koos. Ega küla ei saa iga indiviidi ometi sedavõrd mõjutada?

  4. Soovitan kogu raamatu läbi lugeda. See ei ole tegelikult üldse alkoholismi probleemi keskse põhjusena näitav. Kaugeltki mitte. Ja sellist tüüpi inimestega tegelemisest huvitatule leidub seal kindlasti palju mõtlemisainet.

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s