Kas truudus on iganenud?


25 aastat tagasi oli auasi olla ühele töökohale võimalikult lojaalne. 2-3 aastat ühes kohas oli miinimum, et “uue töötaja” staatusest välja saada. Läksid poodi tööle, olid müüja pensionini. Läksid kokaks, olid kokk pensionini.

Kahe aastakümne eest osteti uusi riideid, sest vanad kulusid läbi. Meil olid Kadaka turu teksased, mis kestsid. Olid ka Adibas T-särgid, mis pidasid paremini vastu kui Adidas tänapäeval.

Kaugemal elavatele silmarõõmudele kirjutati tigupostiga. Reakstsiooni “sinuga oli hea koos olla” ülestunnistusele tuli oodata kuni kolm päeva, kui partner üldse vastas.

Partnersuhetes oli au sees truudus.

Tänapäeval me tunneme ennast lõksu jäänutena, kui töötame samas kohas juba 5 aastat. Aasta ühel ametikohal, siis tulgu areng karjääris.

Me ostame riideid, sest me saame neid osta. Mango ja Zara tüüpi kiirmoe firmad toovad lettidele uusi kollektsioone kuni kaks korda nädalas. Milleks oodata uut moeaastat, kui uus on saadaval juba ülehomme?

Me saadame kiirsõnumeid rüperaali abiga. Kui eilne voodikaaslane vastusega 5 minutit viivitab või kui tal oli mõni arvamus, mis meid häiris, siis hakkame sõnumeid vahetama uue inimesega.

Kas truudus on tänapäeva massikultuurile jalgu jäänud? Kas ainus põhjus olla monogaamne, on koos korterilaenu maksta? Kas elu vahelduvate partneritega on rikas või hoopis vaene? Või äkki on esitatud küsimus üldse vale?

Advertisements

2 responses to “Kas truudus on iganenud?

  1. Küsimused on asjakohased, aga vastust neile on vist päris raske leida…

Tänan sind kommentaari eest :)

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s