Veel 12 tundi


Mu elu muutva sündmuseni on jäänud 12 tundi. Tahaksin terve päeva pühendada vaid sellele  sündmusele, aga kahjuks istub töö tähtaeg kukil ja saan seda sündmust tööpingeta tähistada alles pühapäeval…😀 Palju õnne mulle…

Armastusest


Mõtlesin üleeile öösel pikalt, mida teevad minu tutvusringkonna KAUA ÕNNELIKULT (või vähemalt rahulikult) koos olnud paarid teisiti. Miks nemad on koos ja teised ei ole? Tundub, et raha, seks, kehakaal, laste arv, töökoht, poliitiline maailmavaade, moemeel ja kokandus mängivad sellistes suhetes teisejärgulist rolli🙂.

Alguses pakkusin, et äkki ollakse põhiküsimustes sama meelt. Siis meenus mulle aastakümneid koos olnud paarike, kus mees ja naine alatasa maailma küsimuste üle tuliselt vaidlesid. Vaidlustest hoolimata oli tegemist väga õnneliku paariga. Mees meenutab tänini surnud kaasat vaid hea sõnaga.

Seejärel panustasin truudusele. Et äkki ollakse üksteise peale üdini kindlad. Meenus paarike, kus mees ja naine pidevalt (vähemalt verbaalselt) vastassooga flirdivad, ikka nii, et teine pool ka näeb. See on selline piire kompiv mäng. Ja ikkagi kiidetakse üksteist ja ollakse koos.

Kolmandana meenus miski, millest olin juba kaks korda enesele teadvustamata mõelnud. Jah, tundub, et koos on need paarid, kus partnerid räägivad ja mõtlevad üksteisest hästi.

Millegipärast on Eestis levinud oma partnerist halvasti rääkida. Küll on naine kole ja kuri, küll mees rumal ja hoolimatu. Olen seda viga ise ka teinud.

Õnnelikud paarid laidavad vajadusel tegevusi, mitte inimest. On vaks vahet, kas öelda “Mulle ei meeldi, et sa juba kolm päeva pole viitsinud enda järgi nõusid pesta.” või “Sa oled räpakas. Sa ei pese enda järgi nõusid. Ma olen juba kolm päeva sinu järgi pidanud koristama.” Üks lause hindab tegevust, teine inimest.

Kuulasin Viljandi folgil 10 aastat abielus olnud naist, kes juttu lõpetades lihtsalt mainis, et elu suurim kink on armastav abikaasa. Tema mees on tema jaoks lihtsalt parim. Ja mees naeratas selle peale siiralt ka pärast kümmet aastat kooselu.

Ja prints sündiski


Juhuslikult sattusime vaatama The Sun ajalehte. Ja just sel hetkel ta välja kuulutatigi.Fullscreen capture 22.07.2013 224940

Lastehalvatuse kiuste tantsijaks


Dergin Tokmak (“Stix”) on tantsija, kes põdes lastehalvatust. Kõigest hoolimata õppis mees suurepäraselt tantsima. Lastehalvatusest ei tohiks ka tänasel päeval mööda vaadata!

Kes on päris sõber?


Päris sõber on see, kes ei tule sulle ütlema, kellega sa  tohid suhelda.

Päris sõber ei keela sul mõelda erinevalt.

Päris sõber tunneb su üle rõõmu.

Päris sõber ütleb, kui teed midagi tema meelest valesti, aga ei pea sind sellepärast halvaks.

Päris sõber ei naudi su solvamist või pilkamist.

Päris sõber ei riku su suhteid.

Päris sõber ei häbene olla su sõber.

Päris sõber ei pea jagama kõiki sinu vaateid.

Päris sõber julgeb vastu vaielda.

Päris sõber julgeb su seltskonnast lahkuda, kui ta parasjagu pole soovi suhelda.

Päris sõber on keegi, kellega suheldes tunned ennast vabalt.

Päris sõber aitab, kui ta saab aidata.

Päris sõber mõistab sind, vähemalt enamasti.

Päris sõber on usaldust väärt.

Päris sõpru on oluliselt vähem kui tuttavaid.

Päris sõbra tunneb aja jooksul ära.

___________________

Pühendatud tänasele päevale.

Üks hea sõber aitas palumata. Aitäh!

Üks inimene ütles minust lahti, kuna ma ei mõelnud temaga sarnaselt.

Mustamäe tee äärde paigaldatud reklaam pimestab liiklejaid


Täna hommikul jalutasime Lassiega kella nelja ajal kodu poole. Mustamäe teel märkasime ühtäkki totaalselt pimestavat reklaami. Huvitav, kes selliseid reklaame paigaldada lubab, tekkis küsimus.

Ma üritasin kiiresti vilkuvat reklaamtahvlit telefoniga pildistada, aga kahjuks oli tulemus (nagu pildiseeriast isegi näha võite) valgete plärakate jada.

Ma saan aru, et telefon pole parim vahend pildistamiseks, aga olukorda kirjeldavad fotod küll. Inimsilm tajub selliseid sähvatusi hetkelistena, aga kaamera kahjuks mitte.

Päikesetõusu ajal olime isegi meie jalakäijatena pimestatud, rääkimata autojuhtidest.  Sellise valgusega teele lihtsalt ei näe.

Vähemalt täna hommikul tundus see reklaamtahvel liiklusohtlik. Kui ma oleksin autojuht, siis sellise vilkumise peale ma ratturit või jalakäijat lihtsalt ei märkaks.

Hetkel liigitaksin selle tahvli ohtlikuks valgusreostuseks. Reklaami eesmärke see ka ei täida, kuna nii kirkalt tahvlilt pole võimalik pingutamata infot lugeda.

SAMSUNG

SAMSUNG

SAMSUNG

SAMSUNG

SAMSUNG

SAMSUNG

Image

Peaasi, et keegi minu aia taha miskit ei ehita!


NIMBY, mis NIMBY

Elektriseadmeid kasutada tahame me kõik. Aga elektritootmine toimugu kuskil mujal, kellegi teise arvelt, silma alt ära. Ida-Virumaa pole ju isegi täisväärtuslik Eestimaa paljude meelest: seda võib lagastada. Tuulegeneraatorid aga “risustavad vaatepilti”. Põlevkivitööstus aga ei risusta, sest see on venelaste Eestis, mujal. Soomlaste aatomienergia kõlbab ka, sest seda toodetakse mujal silma alt ära.

Kas selline NIMBY-suhtumine pole väiklane?

Ajendatud mõtteavaldusest: http://www.ilmajaam.ee/1300294/kas-suurte-elektrituulikute-rajamist-meresaartele-ja-rannikualale-tuleks-piirata

“NIMBY-sündroom (eesti keeles ka MMN-sündroom, mitte-minu-naabrusse-sündroom; inglise Not In My Back Yard-syndrome ehk NIMBY-syndrome) on paikkondlik vastuseis prügilate, teedeehituse, ohtlike jäätmete ladestamiskohtade, sõjaväepolügoonide jt ohtlikeks või tülikateks peetavate rajatiste loomise vastu. NIMBY-sündroomi puhul inimesed tavaliselt nõuavad, et objekt ei rajataks nende kodu lähedale, vaid kuhugi mujale. Algul oli rikaste Põhja riikide nn NIMBY-liikumine ohtlike jäätmete ladestamise vastu, mis surve tõttu viidi vaesematesse lõunapoolsetesse riikidesse. Hiljem on ka nendes vaesemates riikides toimunud mitmesugused keskkonnaõigluse liikumised.” ALLIKAS: Vikipeedia