Koertemood ei ole mood koertele – see on loomaomanike kapriis


Novembris kirjutasin oma blogis maailmas levivast moest, kus koeri ebaloomulikku värvi värvitakse, tehes neist lõikuste abil mänguasjadele või loomadele sarnanevaid tegelasi.

Täna lugesin Tartu Postimehest artiklit kodumaise koertejuuksuri kohta. Artikli algus tundus paljutõotav: “Näiteks Venemaal värvib koerte juuksur valge puudli kas või vahukommiks või pandakaruks, Tartu ainsa loomade ilusalongi julgeim mood on siiski kleepsuga kõrvarõngad või lehvike pika tukaga koera peas.” Mõtlesin endamisi: “Huh, vedas. Tundub normaalne…”

Ja siis läks lahti! Too sama koerte loomulikkust kiitnud ja looma heaolu esmaseks tõstnud juuksur teeb kannapöörde ja räägib iseendale otsesõnu vastu.

Postimehest võib lugeda, et iluasju, nagu lehvikest peas, nartsissilõhnalist koerte parfüümi või spetsiaalse liimiga kõrvade külge kleebitud kivikesi, nimetab koertejuuksur Asikainen boonuseks. «Need teevad rõõmu omanikule ja koera need ei sega,» ütleb ta.

No mida!?! Kui võrrelda koera ja inimese lõhnataju, siis vahe on üüratu ja mitte inimese kasuks. Kui paneme koerale parfüümi (isegi, kui see on meie meelest meeldivalt nartsissilõhnaline), siis me sandistame koera haistmismeelt.

Kujutage ette, et teist oluliselt kehvema lõhnatajuga inimene üritaks teid ennast tema meelest hea lõhnaga hästilõhnavaks muuta. Teie peate valija otsusega järgmised 10 aastat rahul olema. Käite ringi näiteks läägelt virsikulõhnalisena ja teil puudub õigus avaldada oma arvamust. Ega ei kujuta ikka küll ette!

Aga mõne piisavalt rikka omaniku koerakese jaoks on see reaalsus.

Palun jätame loomadele õiguse olla loomupärane! Loomad ei ole inimesed! Loomad ei ole mänguasjad! Loomapidamine eeldab looma vajaduste tundmist! Loom ei vaja parfüümi – see on inimeste moekiiks.

About these ads

One response to “Koertemood ei ole mood koertele – see on loomaomanike kapriis

  1. Jätaks loomadele isegi õiguse olla loomapärane!
    Kahe käega nõus nende mõtetega!
    Ajal, kus üha enam räägitakse ka loomade allergiatest, sest oma tarkusest teeme neile meie arust sobivaid söögisegusid, on tõesti veel puudu ka värvid, mis ärritavad nahka ja dear me!, ka lõhnad.
    Tulin just oma kahe kuldsega metsast – sai meres ujutud, liivas püherdatud, viimases lumes rullitud, mutimullahunnikuid lahti kraabitud – koerad selgelt õhinas ja õnnelikud. Koju tulles ei trüginud nad minu seepide ja lõhnaõlide manu. Ka kuivatamist pigem talusid.
    Mina oskan siit küll ainult ühesuguseid järeldusi teha – ju siis vaimuvaene…ja ebamoodne. Oh, kuidas mulle küll meeldib selline olla!

Tänan sind kommentaari eest :)

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s