Vaalad – ujuvad džässmuusikud
Sinivaalad suhtlesid kunagi oma liigikaaslastega üle terve ookeani. Tänapäeval on vahemaa, kus need vaalad teineteist kuulevad, kahanenud ligikaudu 9/10 võrra. Inimtekkeline veealune müra on põhjustanud vaalade minemakolimise oma toitumis- ja paaritumisaladelt ning see müra varjutab vajalikke helisid, mis aitaksid loomadel vältida sattumist laevasõiduteedele ja kalapüügialadele. Müra segab vaaladel toidu leidmist, mis muudab väheneva elustikuga ookeanis vaalade elu veelgi raskemaks. (BIONEER)
Vihmamets – vihmapilli sümfoonia
Kui metsaraie ja globaalne soojenemine jätkuvad samas tempos, siis on aastal 2030 järgi vaid pool Amazonase vihmametsadest. Vihmametsad on ülimalt liigirikkad paigad ja metsamassiivide kiire kahanemine vähendaks dramaatiliselt maailma eluslooduse mitmekesisust. Arvatakse, et järgneva veerandsaja aasta jooksul kaob kuni 80% vihmametsade mitmekesisusest. Suurim on troopiliste metsade pindala vähenemine on toimunud Aasias, seda eriti Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud üle 40%. Indoneesias on metsaraie kuni 80% ulatuses illegaalne või osasid seadusi eirav. (BIONEER)
KÕRE – nõudlik põriseja
Kõre ehk juttselg-kärnkonn on üks meie väiksemaid kuid samas valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle iseloomulik vali kõrin oli 20. sajandi I poolel tavaliseks kevadhääleks Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel. Alates 60.-70. aastatest on kõre arvukus Eestis pidevalt langenud, jõudes praeguseks seisu, kus liik on kadunud pea kogu varasemalt levikualalt ning säilinud vaid 15 isoleeritud asurkonnana. See tendents pole aga omane mitte üksnes Eestile, vaid esineb pea kõigis kõre levilariikides. Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate elupaikade kadumist. Tegemist on avamaastikku vajava liigiga, kes Eestis on asustanud peamiselt avatud luitealasid, loopealseid ja majandatud rannaniite. 20. sajandi II poolel metsastati aga suur osa luitealadest. Samuti lõppes või vähenes rannaniitudel ja loopealsetel niitmine ning karjatamine, mistõttu need alad võsastusid ja roostusid. Lisaks avaldas kõre elupaikadele väga tugevat negatiivset mõju maaparandus ning nõukogudeaegne kunstväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamine. (BIONEER)Hunt – romantikute südameväristaja
Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. (VIKIPEEDIA)Ja edasi pakud juba Sina, mida kuulata!
Või kuulad kõiki korraga 
Like this:
One blogger likes this post.
Pingback: Septembris kirjutasin keskkonna teemadel | Lapsuliblika blogi