Me oleme harjunud mõtlema maakerast kui tuimast planeedist, mille peal ja sees elab terve plejaad erinevaid elusorganisme, kes kasutavad eluks vett, päikest, õhku, mulda ja kõike muud, mida kasutada annab.
Kuid äkki peaksime koduplaneedist mõtlema kui suurest elusorganismist, mille üksik tegutsev rakuke me ise oleme.
Ja kui idee terviklikust planeedist või peene nimega emakesest Gaiast tundub liiga hipilik, siis mõelgem, et Maa on nagu kodumaja. Kui teha nurka lõke, kutsuda laamendavad pidulised külla ja jätta haisev sodi vedelema, siis pole varsti enam kuskil elada.
Ehk siis on ka loodushoid kergem tulema?
Like this:
One blogger likes this post.
Pingback: Septembris kirjutasin keskkonna teemadel | Lapsuliblika blogi